Eesti inimese ellu on tekkinud uus mure. Too probleem röövib meelrahu ning on seda närvesöövam, et hädasid on eestlase elus niigi tohutult. Valitsuses istuvad vargad ja lollpead, päevavalgus õnnistab meid kõigest lühivisiitidega ning Lätis on asjad poole odavamad.

Ent midagi pole tea: kus on, sinna tuleb juurde, eriti probleeme. Nii rõhub meie väikest rahvast järjekordne valukoorem. Selle nimi on “endlistress” ja väljendub too äng asjaolus, et selfie ei taha kuidagi välja tulla. Küll on inimesed kimpus fookusega, küll hea kaadri leidmisega, küll sellega, et selfie õnnestub, ent kaob seejärel nii ära, et isegi väljaõppinud itimees seda hiljem üles ei leia. Jõulud aga lähenevad ning kes ei unistaks ilusast pildist koos jõulumehe või põdrakampsunis äiaga!

Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem! Mul on nimelt selfiedega mitmeid kogemusi, just jõuluvana ja põdrakampsunis äia vaatevinklist, sest tihtilugu tahavad inimesed minuga koos pilti teha. Seetõttu olen ma aastatega teinud mitmeid tähelepanekuid ja julgen paari jagada. Loodetavasti on neist eeloleval jõululaupäeval abi ning ehk õnnestub endlistress mõne lihtsa nipiga seljatada.

Esiteks on hea selfie eelduseks normaalne telefon. Justnimelt normaalne, mitte jumal-teab-kui-kallis-armas-taevas-kust-ma-selle-raha-võtan telefon. Ei ole nii, et alla iPhone X-i või Samsung Galaxy S8 pole mõtet jännatagi. On ikka, ent minu kogemuses püüab jahmatavalt suur hulk inimesi selfie mõttes kasutute telefonidega endlit klõpsata. Päris lauatelefoniga pole mind ahistama tuldud, kuid paarkümmend aastat vanade mobladega küll. Ericsson T65 on cool telefon, aga kui jõulumehel just Kolmekuningapäevani aega pole, soovitan ühispildi jaoks törts moodsam riist appi võtta.

Teiseks kaader. Kahe inimesega pole probleemi, aga mul on tulnud poseerida selfie tarvis, mille autor tervelt seitseteist sõpra samasse kaadrisse mahutada tahtis. Lootusetu pull, mistõttu on suuremal perel mõistlik paarihaaval näärimehe põlvele potsatada. Reeglina on võltshabemesse maskeerunud rahvateatri näitlejale tema aja eest makstud ja nii pole põhjust end süüdi tunda, kui selfiede tegemiseks mõni minut kauem läheb.

Kolmandaks järeltöötlus. Kõige nupukam on see etapp üldse vahele jätta, aga kus sa saad, kui App Store sind kõikvõimalike jubinatega pommitab! Mina olen proovinud FaceTune’i ja Camera + nimelist fotoäppi, mõlemad on täitsa toredad, kuigi üldiselt ajavad ka Instagrami filtrid asja ära.

Mis toobki meid sujuvalt viimase soovituse ehk selfie’de arhiveerimise juurde. Kuna me endleid põhiliselt ju Instagrami riputamiseks treime, siis on paljudel kiusatus eeldada, et nad oma pildid sealt ka viiekümne aasta pärast kätte saavad. Tuhka nad saavad. Juba paar kuud on tehnoloogia arengus pikk aeg, poolest sajandist rääkimata.

Kindlaim viis armsaimad endlid (ja muud fotod) turvalisse kohta panna on nad välja printida. Kõlab kiviaegselt (ja ongi), ent probleem peitub selles, et praeguse arengukiiruse juures me justnimelt tagasi kiviaega kohe-kohe jõuamegi. Kui sa oma 2017. aasta jõulupilte ka peale Kolmandat Maailmasõda näha tahad, mata nad sõna otseses mõttes õunapuu alla. Ning looda, et Kim Jong-un-i rakett Eestini ei lenda.

Rahulikke jõule ja häid endleid! 

Mihkel Raud

20.12.2017