UUDISED

Eestis langeb erinevate finantspettuste ohvriks keskmiselt kaks inimest päevas. Käesoleva aasta jooksul on Eesti inimesed juba kelmidele kaotanud ligi kolm miljonit eurot!

Tõestamaks, et mängima ei pea vaid kaabli otsas, pani Tele2 möödunud laupäeval Ülemiste keskuse Apollo kinos toimunud MängudeÖÖ-le püsti 5G masti. Osalejate suur huvi ja katsetused 5G võrgus tõestasid, et tulevikutehnoloogia on mängude maailma kohale jõudnud, et sinna ka jääda. 

Tele2 on selle peale tegelikult ka mõelnud. Oled sa klient või mitte – saad tuua oma vana seadme meile remonti, et selle eluiga kestaks kordades kauem.

Meie jaoks on väga olulisel kohal meie sõprade rahulolu ja hea emotsioon. Sellepärast olemegi mugavdanud oma klientidele kõik teenused ühte kohta – sa ei pea enam oma telefoni mujal parandama.

Meie sõbrad on ägedad ja seepärast tahame Sulle ka midagi ägedat vastu anda.

26. juulil lõppes 5G kolmas oksjon, mille võiduga sai Tele2 endale õiguse pakkuda võrguteenuseid ka 3500mhz sagedusalas. Tele2 on 5G võrgu arendamisse investeerinud mõnda aega ja teenus on juba ka Tallinna piirkonnas kasutatav, oksjoni võit aitab uue tehnoloogia klientidele veelgi kättesaadavamaks muuta.

Juuni lõpu seisuga on Tele2 kliente 467 130. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, on kliendibaas kasvanud 5% ehk 21 000 sõbra võrra, selgub Tele2 selle aasta teise kvartali majandustulemustest. Kliendibaas on kasvanud pea kõigis segmentides, märkimisväärselt aga just mobiilse interneti ja TV kasutajate seas.

Kuigi 5G oksjonid alles käivad, on meil töötav 5G juba olemas. Mida see meile annab, kirjutab Tele2 tehnoloogiaüksuse juht Tanel Sarri.

Mobiil-ID taotlemine muutub oluliselt lihtsamaks ja kiiremaks, sest enam ei pea seda politsei kodulehel aktiveerima ja kõik saab tehtud mobiilioperaatorite juures. Mobiil-ID on ka pärast 2. juulit endiselt riikliku garantiiga isikutunnistus. Siiani väljastatud Mobiil-IDd on jõus nende kehtivusaja lõpuni.

Vaata esinduste lahtiolekuaegu pühade ajal siit.

Mobiilse andmesidekiiruse mõõtmisi viiakse periooditi üle maailma läbi erinevate ametite ja teenusepakkujate poolt. Eesti tasandil teostavad mõõtmisi näiteks internetikiiruste analüütikafirma Speedtest, sõltumatu ülemaailmne mobiilikogemuse analüüsija Opensignal, lisaks kohalikul tasandil ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). Kui vaadata nende kolme metoodikaid ja mõõtmistulemusi, on need kohati erinevad. Millest see tuleneb ja mis on tegelikult kiiruste puhul kliendi seisukohast oluline?