Mobiiltelefonid on Eestis kasutusel olnud nüüdseks enam kui 30 aastat ja internet nendes enamike jaoks umbes sama loomulik, kui hingatav õhk. Siiski näitavad numbrid, et üle õhu levivad andmemahud suurenevad praegugi võimsa tempoga ja juba viie aasta jooksul võib oodata veel umbes kolmekordset kasvu.

Andmesidemahud liiguvad piiramatute suunas

Tele2 käivitas lisaks esimese põlvkonna analoogühendusele turvalisemat ja stabiilsemat digitaalset ühendust ning mobiilset andmesidet kasutada võimaldava 2G võrgu 1997. aastal. Mõne aasta pärast saabus Eestisse ka WAP ehk esimene mobiilne internet, millesse suhtumist sobib hästi iseloomustama Õhtulehe märkus aastast 2001: “Telefoniinternetti on siiani peetud tehnikafriikide mängumaaks.”

WAP-i kasutajate arvu hinnati 2000. aasta lõpuks mõne tuhande kanti ja mobiilsed andmemahud ei saanud juba tehnoloogia piirangute tõttu kuigi suured olla – kiirus oli vaid 9,6kb/s. Pealegi hinnastati seda mitte kasutatud andmete, vaid veebis sirvimise aja järgi, mis praegu võib ilmselt ebaloogiline tunduda. GSPR-andmeside tulekuga hinnastamine muutus – maksma hakkas megabait – ja ka kiirused suurenesid oluliselt. Kümmekond aastat hiljem jõudis kohale juba esimene 3G võrk, mis võimaldas telefonides päriselt internetti kasutada.

Pakettidesse jõudis internet siiski alles möödunud kümnendi esimeses pooles. “Sealt edasi on areng olnud kiire: 2014. aastal tuli turule esimene pakett, mis sisaldas piiramatut interneti kasutust kõnepaketis,” märgib Tele2 erakliendi kõneteenuste valdkonnajuht Henry Murumaa.

Tehnoloogia areng soosib internetikasutuse kasvu

Küllap mõneti ootuspäraselt on mobiilse andmeside teenuste kasutamine Eestis aina suurenenud ja seda kinnitavad ka Tele2 andmed. Ainuüksi viimase nelja aasta statistikast on näha, et andmesideteenuste kasutamise kasv on olnud keskmiselt üle 50% aastas. Eriti märkimisväärne oli muutus aastal 2020, mil andmesidet kasutati aasta varasemaga võrreldes 94% enam. Veel mullugi kerkis tarbimine ligemale 40% jagu.

“Tänaseks on interneti kasutamine mobiiltelefonides täiesti elementaarne ja igapäevane ning selle eelduseks on olnud ka seadmete tehniline areng. “Meile 2022. aastal tulnud 5G võimaldab veelgi paremat ja stabiilsemat andmesideühendust,” rääkis Murumaa. “Selle täispotentsiaal ja kasutus selgub tõenäoliselt alles järgnevate aastate jooksul, kui leviala katvus on parem ning enamik tootjatest võimaldab ühendust ka oma seadmetes.”

Kui praegu on viienda generatsiooni andmesideühendus kasutatav pigem uuemates ning premium-klassi seadmetes, siis vastav tehnoloogia on aina enam levimas ka soodsama klassi nutiseadmetesse. See kõik hoogustab interneti kasutamist ja mitte ainult Eestis: näiteks Ericssoni prognoosi kohaselt kerkib mobiilse andmeside mahu kasutamine nutitelefoni kohta Kesk- ja Ida-Euroopas 2022. aasta 13GB-lt kuus 2028. aastaks juba 35GB-ni. Võrdluseks, et 13GB mobiilse andmeside mahtu kasutas igakuiselt keskmine Tele2 klient Hiiumaal juba 2018. aastal.

Üha olulisemaks muutuvad lisateenused

Kuidas on internetimahtude kõrval muutunud aga traditsiooniliste telefonikõnede arv? Tele2 statistika näitab, et need on viimase kahe aasta jooksul küll mitte palju, kuid selgelt vähenenud. Kui 2020. aastal tehti kõnesid aasta varasemaga võrreldes veel isegi 16% enam, siis 2021. ja 2022. aastal oli see näitaja juba languses vastavalt 4,7% ja 2,6%. Seda isegi hoolimata tõsiasjast, et COVID-pandeemia ajal tuli paljudel distantsilt suhelda ju varasemast rohkem.

Tele2 kõneteenuste valdkonnajuhi sõnul liigub kõnepakettide tulevik aga suunas, et traditsioonilised teenused – andmeside, helistamine ja tekstisõnumid – sisalduvad lahendustes juba piiramatult ning pakette valitakse aina enam pigem selle järgi, millised lisateenused nendega kaasa tulevad.

Ta märkis, et enamik Tele2 uutest liitujatest valib juba praegu piiramatu netiga lahenduse, mis sisaldab erinevaid lisaväärtust pakkuvaid teenuseid. Kasutajate eelistusi võetakse arvesse ka uute pakettide koostamisel, näiteks uues Piiramatu Ekstra paketis on lisaks limiidita 5G andmesidele kogu Baltikumis ja kõnedele ning sõnumitele Euroopa Liidu piirides ka kasutajate turvalisust tagavad digikaitse ja Bitdefenderi viirusetõrje teenused ning eelmisel aastal värskenduskuuri läbinud Mobiil-ID.

Murumaa sõnul on Tele2 oma uute pakettidega toonud juurde ka unikaalseid lisateenuseid, mis lähtuvad just klientide tagasisidest ja vajadustest. “Terminit kõnepakett kasutame aina vähem ja nimetame lahendusi mobiilipakettideks, sest need on juba kõike muud kui lihtsalt helistamisega seonduv,” selgitas ta.

Algselt avaldatud portaalis digi.geenius.ee Tele2 Blogis.