Koduses majapidamises peetakse suurimateks energiaröövliteks seadmeid nagu külmkapp, pliit, pesumasin ja veeboiler. Nii see enamasti ongi, kuid muu elektroonika võib samuti omajagu elektrit tarbida. Samas ei saa teleri või arvuti kasutamist erinevalt näiteks pesu või nõude pesemisest kuigi edukalt ajatada. Ehk on nutikate seadmete puhul teisi viise energia kokkuhoiuks ja rahasäästuks? Õnneks neid jagub ja allpool toomegi mõned välja.

Laadijad seinast ja seadmed ooterežiimilt välja?

Seda võiks teha küll, aga mitte arvestatava rahasäästu eesmärgil. Laadijad ja elektroonikaseadmed tarbivad tõesti voolu ka siis, kui nende külge midagi ühendatud ei ole või kui nad on ooterežiimil. Seda piisavalt, et kui igas Eesti kodus üks või mitu kasutuseta seadet vooluvõrgust välja võtta, võiks riigi peale kokku hoida kuni ühe gigavatt-tunni elektrit, on kokku arvutanud tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet. Seega on suures plaanis tegu märkimisväärse energiakuluga.

Samas tähendab üksiku laadija või seadme juhtme seinast välja tõmbamine elektriarvel igakuiselt vaid marginaalset säästu. Näiteks telefonilaadija aastaks ajaks pistikutesse jätmine maksaks kokku umbes paari euro ringis ning digiboksi või arvuti ooterežiimil töötamine kulutaks sama ajaga umbes kümne euro kandis.

Eesti Energia andmetel võib aga ooterežiimil olevate seadmete tarbimine kokkuvõttes moodustada kuni kümme protsenti elektriarvest. Seega tasub igal juhul koduse tehnika voolutarbe vajadustega vähemalt tutvuda ning natuke pikemaks ajaks kodust eemale minnes kriitilise pilguga üle vaadata, millised seadmed võrgust välja võtta ja millised mitte – sääst ei pruugi olla suur aga on siiski olemas.

Kasutusjuhendites võib peituda väärt nippe

Uute elektroonikaseadmete kasutamine on enamasti nii intuitiivne, et kasutusjuhendit ei olegi vaja, aga teinekord tuleb nendega tutvumine siiski kasuks ja seda ka energiasäästu vaatenurgast, mille jaoks sealt nippe leida võib. Näiteks enamikel teleritel ja mängukonsoolidel saab seadistada automaatseid väljalülitusi ning valida, kas seadmed lülitavad end mingi aja tagant välja või lähevad ooterežiimile. Paljude Wi-Fi ruuterite puhul on võimalik valida perioode, mil juhtmeta internet automaatselt välja lülitub ning seadistada signaali võimsust, kanaleid kui ribalaiust. Vastavalt vajadustele ja oludele seadistatud ruuter võimaldab säästa nii energiat kui parandada kodust interneti leviala.

Sülearvutite puhul saab muu hulgas määrata, kui kaua seade jõude seistes edasi töötab, kas toitenupu vajutamine või klapi sulgemine jätab masina ooterežiimile või lülitab välja. Võimsamad arvutid on võimalik seadistada säästlikumalt töötama, kui kogu jõudlust parasjagu vaja pole. Viimane võimalus on eriti kasulik ka juhul, kui toimetada on vaja vooluvõrgust eemal, sest sel juhul võib aku lausa mitmeid kordi kauem vastu pidada.

Vahetada seadmed uute ja säästlike vastu? 

Üldine trend kipub sinnapoole minema, et uuemad seadmed võtavad vähem voolu ja on seeläbi püsikulude mõttes natuke soodsamad pidada. Enne poodi tormamist tasub siiski võtta hetk ja läbi mõelda, kas ja kui suur sääst mõne seadme väljavahetamisest tekiks.

Üsna vana seadme, näiteks kümne aasta vanuse 55-tollise plasmateleri aastane energiakulu keskmise tarbimise ja praeguste energiahindade juures on umbes 60 eurot. Sarnane uus LED-teler saab hakkama ca 10 euroga aastas. Aastaseks säästuks kujuneb sellise vahetuse korral 50 eurot, kümne aastaga aga juba 500 eurot, mille eest leiab telereid küll.

Seega tasub sellise vanema teleri vahetus ainuüksi rahalises mõttes ära, rääkimata uuema tehnoloogiaga kaasnevatest muudest hüvedest. Samas vahe LCD- ja uue LED-teleri energiatarbimises on küll märgatav, aga oluliselt väiksem ning vahetus end nii kiiresti tasa ei teeni. Sama kehtib mitmete toodete puhul – kui ei toimu olulist arenguhüpet või ei muutu kasutatav tehnoloogia, siis mõne aastaga energiatarve üldiselt olulisel määral ei vähene ja ainuüksi sellepärast pole mõtet elektroonikat välja vahetama hakata.

Isegi rahalist külge kõrvale jättes on tarbijatele aina tähtsam keskkonna jalajälje suurus ning koduelektroonika pidev arutu vahetamine seda tegelikult väiksemaks ei tee – uute seadmete tootmiseks ja transpordiks kulub ju palju ressursse. Muidugi pole asi ühene, sest mõne aasta vanuseid ja töötavaid elektroonikaseadmeid loodetavasti keegi prügimäele viskama ei hakka. Vana seadme väärtus järelturul toob tasuvuse arvutustesse aga täiendava muutuja, mida peab igaüks juba ise hindama.

Patareid on mõttetu kulu ja oht keskkonnale

Tegu pole otseselt elektriarve vähendamist võimaldava nipiga, küll aga võimalusega raha kokku hoida, samas keskkonnale head tehes. Nimelt kasutavad paljud väiksemad elektroonikaseadmed endiselt toiteks laetavate akude asemel tavalisi patareisid (näiteks Xboxi mängukonsoolide puldid, millele saab originaalakud eraldi juurde osta, kuid mis paraku omajagu maksavad). See aga ei tähenda, et sinna vaid ühekordseid patareisid panema peaks – olemas on ka laetavad patareid.

Üks odavamat sorti AA-patarei maksab ligikaudu 50 senti. Oletagem, et kuus kulub patareisid majapidamises neli tükki, mis tähendab kulu kaks eurot kuus ja 24 eurot aastas. Viie aasta peale on kulu juba 120 eurot. Korraliku komplekti, kus on 12 laetavat patareid mahutavusega 2600 mAh ja neli patareid mahutav laadija, võib Eestist saada juba alates 35 euro eest.

Ning kuigi akude laadimiseks kulub samuti natuke energiat, pole see kulu neid õigel ajal laadides patareide ostmise hinnaga kaugeltki võrdne. Seega, ainuüksi rahaline sääst võib kujuneda täiesti märgatavaks, rääkimata sellest, et saab vähendada tühjade patareide hulka, mis keskkonnale ohtu kujutada võivad.

Algselt avaldatud portaalis digi.geenius.ee Tele2 Blogis.