Armastus võidab vihkamise? Võib-olla on see paberil ja kirjanduse tunnis nii. Tegelikus elus on kõik täpselt vastupidi, eriti virtuaalses elus. Siin on raev alati võidumees ning kes sülge ei pritsi, see luuserina langeb.

Viha ühendab inimesi rohkem kui ühised huvid või geograafiline asukoht, vähemalt usuvad seda nupumehed, kes on arendanud äpi nimega Hater.

See on deitimisäpp, mis laseb sul potentsiaalset voodi- või elukaaslast otsida selle järgi, mida ta kõige rohkem vihkab. Selle asemel, et kusagil Tinderis või jumal teab kus Black Sabbathit ja mustikapannkooke fännavat suurte rindadega naist otsida, saan ma nüüd otsida suurte rindadega naist, kes vihkab Pitbulli ja piima-klimbisuppi. Fantastiline!

Ma tirin Hateri erutusest tudisevate sõrmedega telefoni ja teen ta lahti. Äpp laseb mul kõigepealt Facebooki kaudu sisse logida ja see on esimene ohu märk, sest ma vihkan Facebooki rohkem kui Pitbulli ja piima-klimbisuppi kokku. Aga olgu, mis parata. Ma teen kiiresti ajutise Facebooki konto ja login äppi sisse.

Hater hakkab mulle küsimusi esitama. Kas mulle meeldib lennukis magada? Kas mulle meeldib, kui restoranis guacamole eest kaks lisadollarit küsitakse? Kuidas ma suhtun elatanud rockstaaridesse, kes siiamaani lavalaudu nühivad (ehk iseendasse)? Kas mulle meeldib naisega musitades tema keelt tunda (ehk prantsuse moodi suudelda)? Kas mulle meeldib hädaldada? Kas mulle meeldivad stripparid, tasuta tootenäidised ning gluteenivaba toit? Ja nii edasi ja nii edasi, küsimusi on lõputult.

Hater pakub neli võimalust küsimustesse suhtestuda: vihkan, ei meeldi, meeldib ja armastan. Esimesel juhul tuleb sõrme ekraanil alla, teisel vasakule, kolmandal paremale ja neljandal üles liigutada. Küsimusi on rohkem kui ma vastata suudan. Paljudest ei saa ma aru. Mis asi on Yolo? Teleseriaal “Girls”? Weekend? Vanainimese värk, mis teha. Vihkan igaks juhuks kõike, millest ma ei tea, mis see on, eestlasele igati kohane taktika.

Nonii, saabub tõehetk.

Hater hakkab mulle pakkuma inimesi, kellega mul oleks mõistlik esimesel võimalusel kohvikusse ning seal edasi linade vahele siirduda.

Siit nad tulevad: 25-aastane Kyle linnakesest nimega Lubbock, 56-aastane Trevor New Yorgist, 43-aastane Joe Chicagost ja nii edasi. Lähim võimalik kohtingukaaslane paikneb Tallinnast 4600 kilomeetri kaugusel. Aga mitte see pole suurim šokk, mis mind tabab. Viimne kui inimene, kellega Hater mind kurameerima tahab saata, on mees!

Ja mitte lihtsalt mees, vaid vuntsidega mees! Mis ma valesti tegin (peale selle, et olin meeltesegaduses end ilmselt naiseks märkinud ja “do you like moustache” küsimusele jaatavalt vastanud)?

Hater tundub esialgu väga Ameerika keskne äpp, ma näin esimene eestlasest kasutaja olevat. Aga pole hullu, viha ei tunne teravasti riigipiire ja loodetavasti on meil kõigil lisaks Delfile ja Postimees onlainile kõike ja kõiki juba selleks ette nähtud äpis vihata. 

Mihkel Raud

16.03.2017