Ma ütlen kohe midagi väga seksistlikku ja poliitiliselt ebakorrektset, nii et kui Sulle keskealise valge mehe lollid naljad närvidele käivad, pane arvuti kohe kinni.

Aga midagi ei ole teha - mobiiltelefon on nagu mosleminaine: ta võib ükskõik kui ilus olla, omanikul on sellest vähe tolku, sest talle tuleb kohe peale soetamist inetu kate pähe tõmmata. Ma ju hoiatasin. Kuid mul on tegelikult väike õigustus kah. Väike, aga siiski õigustus.

Sattusin paar kuud tagasi Chicago lennujaamas ühe paariga kõrvuti istuma. Mees nägi välja nagu ameeriklane, plätud jalas, pesapallimüts tagurpidi peas, idiootse lausega T-särk seljas. Tüüp ise oli tõmmu ja küllap oli ka tema kaaslane, kuid tema nägu kattis burka.

“Mu eit on tegelikult täielik püss, fucking kahju, et sa seda ei näe,” teatas pesapallimütsiga tüüp ühtäkki. Küllap mulle, sest meie läheduses kedagi teist ei olnud. Ahah, nojah, aitäh informeerimast.

Natuke aega tagasi kirjutasin sellest, kuidas ei suuda endale uut iPhone’i valida. Lõpuks suutsin ja ostsin iPhone 8. Imeilus telefon, mis sest, et natuke ajale jalgu jäänud disainiga. Silitasin teda igal hommikul, lõunal ja õhtulgi. Paitasin siit ja sealt. No küll tundus sile ja mõnus!

Ei hakka ma seda silmipimestavat ilu mingi ilge kaitseümbrisega ära rikkuma. Kõik senised telefonid olen rõveda silikoonist kondoomiga koledaks teinud, aitab küll! Küllap olen aastatega telefoni paremini hoidma õppinud kah, nii et vaevalt ta enam peost libiseb.

Libiseb ja kuidas veel! Juba teisel nädalal lendas mu tuliuus iPhone 8 põuetaskust (!) välja ja üks nurk läks pauhti lömmi. Mõni mõis, otsustasin mina. Ega üks ja sama telefon kaks korda ikka kuku!

Kukub ja juba järgmisel päeval. Nüüd on ekraanil inetu pragu ja telefoni ümber veel inetum pamper, mis sest, et täpselt nädal aega liiga hilja. Mobiiltelefoni puhul pole küsimus selles, kas ta nägu ees vastu kõnniteed prantsatab, vaid millal ta seda teeb.

Midagi head sündis sellest sündmusest siiski kah. Nimelt annan ma nüüd telefoni südamerahus lastele mängida. Neile meeldib YouTube’ist värviliste lakkadega ponisid ja plastmassist ratastega kallureid vaadata, aga et meil lapsi kaks tükki peres kasvab, on nende restoranis rahulik hoidmiseks kahte telefoni vaja.

Tuttuut kaitseümbriseta iPhone’i sa naljalt kaheaastasele näppimiseks ei anna, pragude ja kaitseümbrisega telefoni aga küll. Sest mis on kõige hullem asi, mis juhtuda saab? Kukub veelkord maha ja läheb kaitsepamperist hoolimata lõplikult puruks? Jumal tänatud, sest see annaks mulle legitiimise põhjusel iPhone X osta, mille ma lolli peaga esimese hooga ostmata jätsin. Aga see on juba eraldi jutt. 

Mihkel Raud

01.02.2018