Ma jõin noore mehena palju. Kohe nii palju, et enne järele ei jätnud, kui pilt eest ära läks. Isegi peale pildi äraminekut suutsin endasse veel natuke viina litsuda, et siis kokku kukkuda ja hommikul edasi juua.

Igal järgneval päeval püüdsin meenutada, mis eelmisel joomingul juhtus. Ent midagi polnud teha – ühel hetkel kadus järg alati ära. Selle asja nimi on mälukas.

Siis otsustasin joomise maha jätta. Küll oli tore – hommikuti polnudki enam pohmakat ja raha jäi kah kõvasti rohkem taskusse. Ning mis eriti oluline: mälukas ei ähvardanud mind enam kunagi! Või vähemalt nii ma toona arvasin, sest tegelikult vaevlen mälukaotuse käes tänaseni, mis sest, et tarbisin alkoholi viimati 28 aastat tagasi. Ja küllap vaevled sinagi, kui endale nutitelefoni oled ostnud.

Jumala pärast – kuidas on võimalik, et mu telefon iga poole aasta tagant teatab, et kohe saab mälu täis ja kui ma midagi ette ei võta, kaotan kõik videod sellest, kuidas mu lapsed käima õppisid? Mul on suurima võimaliku mäluga telefon, ent ikka saab see ühel hetkel täis! Miks küll?

Juba kuulen tarkpeade noomimist: tee backup või süngi oma nodi pilve, ja su kraam on alati kenasti alles. Aga kurat, kas me ei ela mitte 21. sajandil ja kas pole backup’ide tegemine nii neetult üheksakümnendad? Kui ma fotod iCloudi süngin, ei saa isegi Tim Cook aru, kuhu ma need täpselt sünkisin! Vähe sellest: ka iCloudi mälu saab ühel hetkel otsa ning Apple hakkab automaatselt mu vanemaid fotosid kustutama, et uutele ruumi teha. WTF?

Kuidas sellise painajaga elada? Lahendus on kummatigi lihtsam, kui keegi oskab arvata. Nimelt tuleb appi võtta tarkus, mille ma hilisteismelisena nädalate kaupa tina pannes omandasin: et mälukaotust vältida, tuleb vähem juua!

Ära pildista iga hetke oma elus, pildista näiteks iga kümnendat! Telefoniga võetud fotod on nagu piiritusega segatud pihlakamahl: need pakuvad lühiajalist naudingut, kuid juba järgmisel päeval ajab pelk mõte neist iiveldama.

Millal sa viimati vaatasid neid kahtsadat fotot, mille sa ülemöödunud aastavahetuse ilutulestikust tegid? Nojust – sa pole neid kunagi vaadanudki! Ja ei ole nii, et ostan suurema mäluga telefoni ja asi korras. Tuhkagi! Joodik joob nii kaua, kuni vats on kärakat kurguni täis, vahet pole, kui suur too vats satub olema!

Niisiis – ei ole liiga väikese mälumahuga telefoniga, on liiga palju tarbetut nodi, millega oma nutiseadmeid koormame. Kui ei ole surmtõbi, delete’ist alati on abi!

Mihkel Raud

07.05.2018