Londoni hotellide kohta on tore ütlemine: need on kohutavalt kallid, ent see-eest jube kehvad. Täpsemini on tolle suurlinna võõrastetube võimatu iseloomustada. Londonis pole juba aastaid võimalik alla saja euro (enam-vähem talutavat) hotellituba leida, ja kui sellesse sisened, on paanika vältimatu.

Reeglina puuduvad „odavates” (ehk natukenegi talutava hinnaga) tubades aknad, voodid tuleb enne magamist kokku teipida (teip peab endal kaasas olema) ja putukateta, kes sinust öö otsa toituvad, õnnestub magada vaid ühel juhul kümnest. London pole muidugi ainus taoline suurlinn – ka New York on kuulus oma talumatute, ent üüratult kallite hotelliööde poolest.

Teine kallis ja madalakvaliteediline asi, mille otsa turist nii Londonis kui ka New Yorgis komistab, on internet. Eestlane on odava andmesidega nii ära harjunud, et kukub istuli, kui Ameerikasse reisides kõnekaarti ostma hakkab.

Alla saja kulli pole nädalase USA-reisi andmeside eelarveks mõtet rehkendada, tõenäoliselt kulub isegi rohkem. Mobiilne internet on Ameerikas kohutavalt kallis, ent see-eest kehv! Eriti muidugi siis, kui mõnest suuremast linnast välja satud sõitma.

Colorado rahvusparkides moblaga pilte klõpsutades võid nende kohe Facebooki riputamise ära unustada. Enne tagasi orgu (ehk lähimasse asustatud punkti) jõudmist on internet sama kättesaamatu kui lumised mäetipud, mida sa selfitades taustana kasutad. Ja õige kah – keset maailmaimesid seistes tasub silmad neilsamadel ilmaimedel hoida, kuuetollisel ekraani jõuad neid hotellitoas kah vahtida.

„Nojah, mul pole mobiilset andmesidet vajagi,” turtsus üks sõber, kui teda Ameerika reisi eel kallite kõnekaartide eest hoiatasin. „Ma kasutan tasuta wifit.”

Kasutad sa jee.

Foto: Taavi Arus.

Tasuta wifi on eestlase jaoks nagu hea majonees: justkui iseenesest mõistetav, kuid välismaale reisides peaaegu kättesaamatu asi. Paljudes Ameerika hotellides tuleb wifi eest juurde maksta (ja isegi siis on ühendus kaunis nigel), ööbimiskohast eemaldudes pole hotspot’e aga ollagi, vähemalt selliseid mitte, kuhu ilma krediitkaardita siseneda saab.

Eks sedagi reeglit kinnita üksikud erandid (Starbucksi kohvikud näiteks), ent Eestiga võrreldavat tasuta wifit ei tasu reisi planeerides mujal maailmas eeldada. Kui majonees õnnestub kodust kaasa võtta, siis internetiga on lugu keerulisem. Seda rõõmsam on koju naastes vana hea tuttavaga kohtuda. Eesti tervituslauset tuleks vastavalt ka kohendada: Welcome to Estonia: Positively Streaming!