Tahvelarvutid said kõige enam feimi ja sulli ligikaudu viis aastat tagasi. Pärast seda on nad vaikselt üha enam ja enam unustusehõlma vajunud ning volditavate telefonide tulek nende elu lihtsamaks ei tee. Kui aga endale või lapsele ikkagi tahvlit tahta, siis kuidas seda valima peaks?

Mis on minu eelarve?

Odavamad tahvlid saab kätte vähem kui 100 euro eest, kallimad aga lähevad maksma üle 1000 euro. Siingi kehtib talupojaloogika, et kallim asi on üldjuhul kvaliteetsem, aga ainult teatud piirini. 150- ja 300-eurose tahvli vahe on palju suurem, kui seda 650- ja 800-eurose tahvli vahe. Seega vaata enda vajadustele otsa ja tee otsus vastavalt. Võib-olla ei ole ikka vaja seda kõige teravamat iPad Pro'd, millel 1 TB mälu ja hinnasilt 1900 eurot.

Mille jaoks ma tahvlit kasutan?

Kasutusvõimalusi on rohkem kui Tootsi taskutes asju. Seega mõtle natuke, kas kasutad tahvlit peaasjalikult filmide, videode, seriaalide vaatamiseks, lugemiseks, veebis surfamiseks, töötamiseks, mängimiseks või millekski muuks.

Kui piirdud esmalt nimetatud tegevustega, siis selle töö teeb ära ka algtaseme tahvel. Kui keskendud tööle, siis tuleb juba mängu nii väliste seadmete ühendamise võimalus kui ka tahvli võimsus. Sama mängimise puhul: nõrga tahvliga kaugele ei sõua. Ainult lugemise tarbeks võiks kaaluda e-lugeri (nt Amazon Kindle) soetamist.

Kasutusala mängib rolli ka mälumahu valikus. Suuremahuliste failidega töötamine (nt videod, fotod) nõuab ka vastavalt ruumi. Vastasel juhul tuleb pidevalt välist mälukaarti või kõvaketast pidevalt kaasas vedada. iPadi näiteks välist mälukaarti pista ei saagi ja sel juhul võib 32 GB mahutavusega mudel väga kiiresti väikeseks jääda. Mõneti naljakas, et Apple üldse sedavõrd väikese mahuga tahvlit 2019. aastal üldse pakub...

Kus ma seda kasutan?

Kas tahvel leiab kasutust peamiselt kodus ja tööl, kus on alati turvaline WiFi ühendus olemas või peab ka seadmel endal olema 4G võimekus? Alati mobiiliga hot-spoti tegemine on tihtilugu tülikas ja kulutab kärmelt ka telefoni akut. Seega kui võimalik, tuleks eelistada tahvlit, kuhu saad ka SIM-kaardi sisse pista. Siis saad ka näiteks välismaal käies kohaliku SIM-kaardi osta ja tahvlit reisil kasutada. 

Mõtle ka selle peale, kui tahvel on peaasjalikult kodus, siis kas ka teised pereliikmed (elukaaslane, lapsed) kasutavad seda või oled Sina ainus kasutaja? Tahvel, mida kasutavad ka väikesed lapsed, peab kindlasti kaitseümbrisega varustatud olema. Vastasel juhul võid oma uuest kaaslasest kiiresti ilma jääda. Arvesta ka sellega, et mõne tahvli puhul on võimalik lastele eraldi keskkond üles seada. See hoiab väikesed nutisõbrad näiteks Sinu e-mailist ja sotsiaalmeediast eemal.

Kas on brändi / OS eelistusi?

Mõne inimese jaoks on see kõige olulisem punkt. Ainuke sobiv tahvel on see, millel taga õuna logo. Steve Jobsi aegadel oli Apple'i tahvlite valik lihtne ja loogiline, aga praegu on seljanka ka selgem kui iPadide valik. Apple ökosüsteemil on ka omad võlud ja valud. Selge pluss on mõistagi ühenduvus teiste Apple'i seadmetega. Miinuseks selgelt kallim hind. 

Kontoritööks sobib kenasti Windowsiga tahvel, kuna laua- ja sülearvutite maailm on samuti pigem Windowsi põhine ja see tähendab paremat ühilduvust.

Kõige laiem valik on Androidiga tahvleid. On nii usaldusväärseid Samsungi ja Huawei tahvelid kui ka Lenovo ja Amazoni omi. Androidi tahvlit kasutades on mõistlik, kui kasutad laialdaselt Google äppe, muidu on elu keerulisem. Ilmselt Androidi-tahvlid peavad kõige enam pelgama volditavate telefonide tulekut. 

Suurus ja kasutusmugavus

Kas saan tahvli käekotti pista ja seda igapäevaselt ringi tassida? Kas sellega ühilduvad välised klaviatuurid? Kas on oluline, et ekraan oleks võimalikult suur ja ilus? Arvesta, et tahvlid kaaluvad üldjuhul 400-500 grammi ja ekraanide diagonaalid varieeruvad 7-13 tolli vahel. Suuremat ja raskemat tahvlit on mõistagi raskem pika aja jooksul käes hoida. Väiksema pealt pole jällegi nii lahe videosid vaadata.