Mobiiltelefonide disain on nagu jo-jo-dieeti jumaldav mees: kord on ta jube suur, siis maru väike; seejärel avastab, et tegelikult on tore siiski suur olla, saab aga mõne aja möödudes aru, et pisemana mahub trammi ustest paremini sisse.

Kes ei usu, mõelgu ajas veidi tagasi.

Mäletate, kuidas kõvad mehed aastate eest „mobiiltelefonidega” restoranilauda istusid ja valju häälega üle terve ruumi lõugama kukkusid?

„Jajaa, kaup on homme kohal,” karjus tüüpiline esimese põlvkonna mobiiliomanik igal võimalusel telefoni. „Dai pohh, sa õigel ajal ära ei maksa! Ma ei pea sulle seletama, mis siis juhtub, kui jälle venitama hakkad.”

Karm jutt ja seda naeruväärsem vaatepilt, sest toonased mobiiltelefonid nägid välja nagu kümme üksteise otsa laotud telliskivi. Lisaks pidi nende kaasas tassimiseks „ärimehel” spetsiaalne spordikott olema.

Aja edenedes muutusid telefonid imetillukesteks ja kes täna esimese põlvkonna iPhone’i käes hoiab, see ei suuda ära imestada, kuidas nii väikesel ekraanil üldse midagi teha õnnestus. Mobiiltelefonid olid mobiilsed sõna otseses mõttes – need mahtusid muretult igasse taskusse ega vajanudki lennukis eraldi istekohta.

Kuid siis läks jälle lahti: nutitelefonide ekraanid hakkasid paisuma nagu päikese kätte ununenud paugumais. Täna tarbib suurem osa inimesi meediat – sealhulgas spordivõistlusi! – mobiiltelefonist ja sestap pole imestada, et mobiilid enam kuhugi ära ei taha mahtuda.

Nüüd näib telefonide jo-jo-dieet taas uude tsüklisse jõudvat. Samsung ründab turgu järjekordsete kokkumurtavate telefonidega, mis püüavad lahendada kahte probleemi korraga. Ekraan olgu jätkuvalt suur, telefon ise aga väike. Galaxy Z Fold3 ja Galaxy Z Flip3 näevad demovideotes elegantsed välja ja tundub, et Samsung võtab kokkulitsutavate telefonide värki tõsiselt.

Mul on õnnestunud Samsungi uusi telefone käes hoida ja Apple’i-mehele omase vastumeelsusega pean möönma, et päris elus on need veelgi elegantsemad kui reklaamklippides. Tõsi, suuruse probleemiga tegeleb vaid Flip3, mis murdub tõepoolest pooleks ja mahub seetõttu paremini taskusse. Või naiste käekotti, kuhu Samsungi turundusosakond selletõenäoliselt ette on näinud. Fold3 on aga sisuliselt kokku murtud iPad Mini, mis pakub lahti võttes hämmastavalt korralikku YouTube’i vaatamise kogemust.

Küll on aga kõigi nende plusside juures kaks hoomatavat miinust.

Esimene on puhtalt isiklik: Samsungi telefonid jooksevad Androidi peal. Ja nii kaua, kuni Apple pole oma „Messages”platvormi Google’ile laenanud, pole ühelgi minusugusel Android-telefonidega midagi peale hakata.

Teiseks maksab Samsungi premium kokkumurtav telefon Galaxy Z Fold3 ligi kaks tuhat eurot. Ehk sama palju kui üks korralik elektrikitarr. Esimesega õnnestub mul teha telefonikõnesid, teisega muusikat ja sedakaudu ehk kellegi elu natuke rõõmsamaks.

Tegelikult on Fold3 ja Flip3 igati korralikud telefonid. Eriti Flip, mis mõjub tõepoolest superelegantse ja praktilisena. Ekraan on esmapilgul harjumatult pikk, kuid muudab näiteks uudiste lugemise sedakaudu mugavamaks. Kel raha ja suutlikkust Androidiga elada, see ostku!