Käisin hiljuti restoranis. Igati meeldiv kogemus: toit oli suurepärane, miljöö hubane, teenindus sõbralik. Aga…

Ma ei tea, mis komme see on, aga kohe, kui ilmad natukenegi soojemaks lähevad, pannakse paljudes Tallinna restoranides õhukonditsioneerid viimase kanguse peal külma õhku puhuma. Mõtlesin, et juhin sellele pool naljatlemisi restorani omanike tähelepanu. Kirjutasin neile kirja. Panin pealkirjaks “Kaebekiri”. Rääkisin liiga külmaks keeratud õhukonditsioneerist ning kurtsin (taas naljatledes) veel mõne tühise detaili üle. Ühesõnaga - vingusin. Mis sest, et keel põses.

Järgmisel päeval sain vastuse, milles restorani omanik ette-taha vabandas, viidatud vead kõrvaldada lubas ning – mis peamine – mulle kompensatsiooniks tasuta õhtusööki pakkus. Ma ei lasknud end kaks korda paluda, olin juba järgmisel õhtul platsis, tellisin menüü kõige kallimad road ning nautis rõhutatult viisakat teenindust.

Vingumisest on niisiis abi. Iga klienditeenindaja teab, kes kuningas on. Isegi siis, kui ta tegelikult kerjus või lihtsalt tõbras satub olema. Eriti küünilised tüübid loevad hoolega veebist ettevõtete mission statemente ning hõõruvad neid siis tolle ettevõtte töötajatele igal võimalusel nina alla. Pean häbiga tunnistama, et olen ka ise taoline küünik. Enam veelgi – olen oma tahtmise saavutamiseks koguni valetanud.

„Tere päevast,” helistasin hiljuti ühe lennufirma infonumbril. „Lendan homme Chicagost Varssavisse, kas mul on võimalik oma Miles and More punktidega pilet äriklassi apgreidida?”

„Kahjuks pole see võimalik,” teatas klienditeenindaja. „Raha eest küll, aga punktidega mitte.”

„Kuidas nii?” tõstsin häält. „Teie veebilehel on kirjas, et saab ka punktidega!”. Ei olnud, aga kust pidi üks õnnetu klienditeenindaja seda teadma? Ega ta oma firma kodulehte pähe pole õppinud, äkki on kusagil tõepoolest kirjas, et saab apgreidida ka punktidega.

„Öelge mulle oma broneeringu number,” palus klienditeenindaja ning apgreid oli viie minutiga tehtud.

„Teie veebilehel on kirjas, et sõbralik klienditeenindus on teie ettevõtte prioriteet number üks,” tasub alati kõva häälega üle panga teenindussaali kriisata, kui teller piisavalt aupaklikult ei käitu.

„Ma lugesin teie kodulehelt, et kui pean üle kolme minuti kõnejärjekorras passima, saan teie teenustelt 15 protsenti hinnaalandust,” kuulutab iga nupumees, kui tema kõne lõpuks vastu võetakse.

„Seletate igal pool, et teie teenus katab 99% Eestist. Ma püüdsin eile Varstu kandis YouTube’i striimida, ei õnnestunud. Kas Varstu ei kuulu siis selle 99% hulka?” on mõistlik mobiilioperaatorile kirjutada, kui levi kasvõi hetkeks ära kaob.

Miks see mõistlik on? Sest vingumisest on kasu. Konkurents on tihe ja mitte ainult tehnoloogiamaailmas. Kui kõva häälega oma õigusi nõuda, lähevad asjad paremaks. Uskumatu, aga tõsi. Nii et vingu alati, kui võimalust või põhjust näed. Vastasel juhul ei muutu midagi.

„Kes tahab nihutada maailma, las nihutab ennast,” teadis juba Sokrates. Nihutagem siis – võimalikult valjuhäälse vingumise suunas!

Mihkel Raud

11.06.2019