Tele2 blogi
Nutimaailma teejuht – nõuanded, seadmete arvustused, võrdlused, nipid ja muud kuumad teemad!
Tele2 blogi
Ritari Ässä mai ääss
Soome keel on üks veidramaid nähtusi maailmas. Mingil põhjusel nimetavad meie põhjanaabrid tuntud kaubamärke, kirjandustegelasi ja teleseriaale „omal” moel…
Mary Poppins on näiteks Maija Poppanen, Doktor Doolittle on Tohtori Tattinen ning omaaegne teleseriaal „Spenser: For Hire” miskipärast „Kovaa peliä Bostonissa”. Hullem veel, soome keele kaudu on paljud totrused jõudnud ka meile. Nii sai näiteks tuntud pornofilmist „Pussyman 2” (mida TV1000 kesköösiti näitas) eestikeelsetes telekavades “Kiisumees Kaks”.
Mis aga kõige tähelepanuväärsem: maailmakuulsat „Knight Riderit” tunneb kogu Soome „Ritari Ässä” nime all ja paljud eestlasedki teavad oma lemmikseriaali just selle nime järgi. Ning kes polnud Ritari Ässäst kuulnud, see oli kuulnud K.I.T.T.-ist, iserääkivast autost, mille sai käekella abil kohale kutsuda.
Miks ma sellest tehnoloogiablogis nii kirglikult jahun? Sest K.I.T.T. on lõpuks (peaaegu) kõigile kättesaadavaks muutunud. Oh seda rõõmuküllast taaskohtumist lapsepõlvega! Kui vaja ööklubist või lennujaamast koju saada, pole muud, kui vajuta käekella ning auto on mõne minutiga kohal. Ei pea selleks David Hasselhoff olema ega midagi – isegi Jaan Jalgratas ja Helga Puuoks saavad asja tehtud, kui nad õiges riigis viibivad.
Andmesidega Apple Watch Series 3 on küll juba mõnda aega turul, aga mul on siiani raske harjuda vabadusega, mida too edev gadget pakub. Ameerikas liikudes ei pea ma enam kõnede või sõnumite saamiseks telefoni kaasas tassima ning kuigi esmapilgul tundub see tühise asjana, on telefonisõltumatus pehmelt öeldes joovastav.
Hea küll, üks asi on käekellaga Uberit tellida. Aga see, kuidas ma Apple Watchi ja tillukeste AirPodidega kolmekümnele miljonile muusikapalale ligi pääsen, on lihtsalt vaimustav. Mul on selgelt meeles, kuidas uue muusika kuulmiseks tuli Tallinna plaadimäel kaubelda või sahisevat lühilaineraadiot kuulata. Ma ei taha raugana kõlada, aga see polnudki nii ammu!
Nüüd lükkan suitsukonisid meenutavad klapid kõrvadesse, toksin kaks korda vastu paremat klappi, palun kõige uuemat Dimmu Borgirit mängida ning selleks pole enam isegi telefoni vaja. Kui see pole lahe, siis ma ei tea, mis on. Jõuaks see pull nüüd lõpuks Eestisse kah! E-riik või nii. Muidu on asi rohkem ääss kui ässä.
Mihkel Raud
30.08.2018