Kas tehisaru võtab maailma üle? Kas isesõitvad autod hakkavad lendama? Kas volditavad telefonid saavad populaarseks? Teeme varasema kogemuse põhjal mõned ennustused ja vaatame lähemalt, mis meid 2025. aastal tehnoloogia valdkonnas ees ootab.

Kõige olulisem trend – kuhu liigub AI ehk tehisaru?

Kui möödunud aasta midagi tõestas, siis seda, et enamik meist alles otsib kohta, mis rolli tehisaru meie eludes mängib. Seda nii tarbijate kui ka tootjate vallas, rääkimata hype-rongi esimeses vagunis istuvatest investoritest. Kes kasutab tehisaru laiemalt inspiratsiooni kogumiseks, kes koodi parandamiseks, kes enda eest töömeilide kirjutamiseks. Või kui sa oled Spotify, siis lood tehisaru abil lademetes generic muusikat ja playliste, mida omakasu nimel tarbijatele päris artistide asemel serveerid…

Samal ajal näeme, kuidas sotsiaalmeedia täitub üha enam tehisaru poolt loodud “solgiga”. Sisuga, mis on loodud pikemalt vaeva nägemata AI abiga ja mis paremal juhul on lihtsalt igav, halvemal juhul aga eksitav ning petlik. Tehisaru muutub nutikamaks ja rafineeritumaks, aga teisalt võime loota, et samal ajal suureneb tarbijate skeptilisus ning iga video, pilti või lugu automaatselt tõe pähe ei võeta. 

2024. aasta tõi endaga mõned fenomenaalsed ebaõnnestumised tehisaru vallas – eesotsas Rabbit R1 ja Humane AI Pin seadmetega. Üpris kiirelt sai selgeks, et tavainimestel ei ole vaja ühte lisaseadet, mida virtuaalassistendiga suhtlemiseks kaasas tarida. 

Tehisaru surve on nii suur, et teiste seas tõi Apple uued iPhone 16 seeria telefonid turule Apple Intelligence lubadusega, kuigi reaalsuses läks mitu kuud aega, kuniks reklaamitud funktsioonid lõpuks telefonidesse jõudma hakkasid. Maarjamaal ootame tänu ELi regulatsioonidele lubatut veelgi kauem. Praeguse teadmise kohaselt jõuab Apple Intelligence üle lombi alles 2025. aasta aprillis ehk sisuliselt pool aastat pärast telefonide avalikustamist.

Kulmu paneb kergitama ka ettevõtete nägemus inimese ja tehisaru sümbioosist. Võtame taas näiteks Apple Intelligence reklaami, kus tütar teeb isale sünnipäevaks kingituse, samal ajal kui ema on oma abikaasa sünnipäeva kummalisel kombel – miks tehisaru seda meelde ei tuletanud? – ära unustanud. Viimase hetke päästerõngana haarab ema telefoni ja esitleb abikaasale tehisaru poolt kokku klopsitud pildimontaaži, justkui oleks tegu südamliku ja väärt asjaga. Asi, mida telefonid juba 5a tagasi suutsid ise teha.

Positiivse poole pealt oleme sel teekonnal alles algusfaasis ja küll tulevik toob läbimõeldumaid tehisaru lahendusi, mis reaalselt säästavad inimeste aega, raha ning energiat. Samuti näeme, kuidas turg tasapisi demokratiseerub ja killustub. Kui seni on liidri staatust nautinud “vana hea” – aga sellegipoolest pidevalt arenev – ChatGPT, siis üha enam tekib OpenAI loodule konkurente Gemini, Claude, Perplexity, Copilot jpt näol, kes proovivad enda nišši tabada, olgu selleks kirjutamisoskus, sidusus teiste tööriistadega või info otsimise võimekus. Ehk toimub sama, mis tööalaselt inimestega või autonduse valdkonnas, kus igal alal on oma tugevustega spetsialist.

Nutikad sõrmused ja prillid

Smart wearables on kõike muud kui uus kategooria, kuid viimaks näeme, kuidas nutikad sõrmused, prillid ja kõrvaklapid reaalselt meie tervist edendavad, olgu selleks kuulmise parandamine, vere hapnikusisalduse monitoorimine, nutikas une jälgimine, kukkumise korral häirete edastamine jmt funktsioonid.

Omamoodi tagasitulekut teeb ka liitreaalsus ja nutikad prillid, kus võime rääkida Meta Orion, Snap AR või Meta Rayban nimelistest prillidest, mille ülesandeks on sinu igapäevaelu täiustamine. Prilliklaasile kuvatud ekraanilt videode vaatamine, muusika kuulamine, piltide ja videode tegemine, nutikalt assistendilt juhiste saamine… Kõik see on juba tänapäeval olemas ning on ainult aja küsimus, millal taolised seadmed laia populaarsuse saavutavad.

Mis saab (volditavatest) telefonidest?

Oleme järjega jõudmas juba 7. põlvkonna volditavate seadmeteni, kuid sellegipoolest on pärast esimese kolme generatsiooni suuri hüppeid järgnevad sammud üha tagasihoidlikumaks jäänud. Volditavate telefonide akud ja kaamerad muutuvad üha konkurentsivõimelisemaks (siinkohal eriline kiitus OnePlus Openile), kuid reaalne turuosa on sellegipoolest alla 2%. 

Selleks, et see protsent kasvama hakkaks, on tarvis ennekõike telefonide hinnalipikutele otsa vaadata. Kui Samsungi Flip6 leidis võrdlemisi kiirelt oma koha 800-1000 euroste seadmete hinnakategoorias, kus mobiili näitajad suutsid konkureerida teiste samaväärsete tavatelefonidega, siis Fold6 puhul peame endiselt rääkima ligi 1800 eurost, mille eest saaks tipptasemel telefoni ja täiesti viisaka tahvelarvuti pealekauba… 

Kas viimaks astub ka Apple volditavate seadmete rongile? Vähetõenäoline. Parimal juhul võime rääkida aastast 2026-2027, kuid selleks peab Apple nägema, et konkurendid suudavad volditavate seadmetega suuremat turuosa haarata.

Muus osas on ootused igati loogilised. 2025. aastal näeb ilmavalgust uus iPhone 17, Samsung Galaxy S25, Google Pixel 10, Xiaomi 15 ja teised suurte järjekorranumbritega telefonid. Silma tasub peal hoida ekraani- ja akutehnoloogia arengutel:

• Möödunud aastal tõi Samsung S24 meile peegeldusvastase kattega kaetud ekraani ning OnePlus 12 tutvustas ekraani, mis ei lähe vihmapiiskade või märgade näppude peale hulluks.

• Akude vallas astus äsja turule tulnud OnePlus 13 suure sammu edasi, pannes telefoni sisse 6000 mAh aku (+10%), samal ajal vähendades telefoni kaalu ja paksust võrreldes eelkäijaga (-8%).

Sotsiaalmeedia, autondus ja jätkusuutlikkus

Vertikaalsed lühivideod on jõudnud ka LinkedIni. See on kõnekas märk trendist, kus suured sotsiaalmeedia platvormid vaikselt üksteise taoliseks sulanduvad. YouTube jätkab Shortsidega katsetamist ja TikToki algoritm utsitab üles laadima üha pikemaid horisontaalseid (!) videosid. 

Tekstipõhise sotsmeedia maailmas jagavad maid Threads, Bluesky ja X, kusjuures neist esimesed kaks pigem positiivse trendi võtmes ja lõputult rööprähkleva Elon Muski X teises suunas.

Õhus on tunda kasutajate väsimust ning see on soodne pinnas uute platvormide tekkele. Kes see ikka soovib tarbida Instagrami sisu, kui iga kahe sõbra postituse vahele topitakse kaks reklaami…

Autonduse vallas oleme veel lendamise utoopiast kaugel, kuid autonoomiale üha lähemal. Kui möödunud aastal Tesla poolt esitletud isesõitva takso võib kanda pigem PR triki kategooriasse, siis fakt on see, et nutikad juhiabid ja iseparkivad autod on juba täna olemas ning ajas aina paremaks muutumas. 

Teisalt kuuleme üha sagedasemaid uudiseid autotootjate taandumisest roheeesmärkidest ning vaatamata kõigele nutikusele trehvasime veel hiljuti uudist, kus Bolt soovis aastavahetuseks Bolt Drive teenuse kinni keerata, vihjates purjus juhtide ohule. Kas IT-hiiglase parim lahendus 1-2% riski realiseerumise vältimiseks on teenuse täielik sulgemine või tasub otsuse juurpõhjust otsida ärilisest soovist enda taksoäri sel ajal maksimeerida, jäägu igaühe enda hinnata.

Viimasena väärib ära mainimist jätkusuutlikkus, mis käib tänapäeval üha enam käsikäes geopoliitika, energeetika ja riikliku julgeolekuga. Kõige otsesem mõju on ettevõtetele, kuid tasub südamele panna, et ka meie tarbijatena suudame maailmapilti mõjutada. Näitena võib tuua ChatGPT, kus iga päring (~2,9 Wh) kulutab erinevate andmete põhjal 10-25x rohkem energiat kui keskmine Google otsing. Samal ajal kataks ChatGPT 226.8 GWh aastane energiakulu üle 21 000 USA majapidamise energiavajaduse kogu aastaks…