2018. Aasta maailmamuutvad tehnikatrendid

3-4 minuti lugemine

Olgugi, et 2018. aasta on alles poolepeal, võib juba praeguseks hetkeks julgelt väita, et käesolev aasta on tehnikamaailmas mitmeski mõttes murranguline. Siin on mõned silmapaistvamad trendid, mis on inimeste igapäevast tehnikakäitumist ja tarbimiseelistusi möödunud poolaasta jooksul kõige enam muutnud.

Ääretud ekraanid

Suurte teleekraanide levik ning nende eelistamine on inimeste seas populaarne juba mõnda aega, ent revolutsioon toimus eelmisel ning jätkus sel aastal. Lisaks sellele, et inimesed on hakanud soetama aina suuremaid ekraane, muutuvad ekraanide ääred aina õhemaks, et  neid oleks võimalik kodustesse oludesse paremini sobitada.

Igal aastal viiakse Samsung Eesti poolt läbi teleriuuring Eesti elanike seas ning selle aasta tulemused näitavad üheselt, et eestlased eelistavad justnimelt suuremaid telereid. Kui veel mõned aastad tagasi osteti valdavalt 32” ja 40” telereid, siis nüüdseks on populaarseimad just 65” telerid ning trend ei paista vaibuvat. Koju sobitamise poole pealt muutuvad telerid üha enam ühtseks ülejäänud interjööriga. Näiteks Samsungi 2018. Aasta QLED telerite ambient mode funktsioon muudab ekraani värve nagu kameeleon - vastavalt mustritele ja toonidele teleri taga oleval seinal.

Lisaks teleritele on “suurusehullustus” tabanud ka paljude nutitelefonide ekraane. Nimelt valmistavad mitmed tootjad üha rohkem telefone, mille äär ekraani ümber on tehtud sisuliselt olematuks ning seadme esiküljel vaatab kasutajale vastu vaid puhas ekraan. 

Küberturve ja andmekaitse

Kuigi paroolide pideva uuendamise vajalikkus ning andmekaitse on pidevas fookuses, sai paljudele see selgeks alles hiljuti, mil maailma tabasid mitmed andmelekkeskandaalid. Olukord pani nii mõnedki inimesed ümber hindama oma senist käitumist nutiseadmetega ning paroole on sel aastal vahetatud ilmselt rohkem kui kunagi varem.

Kui eelmisel aastal oli kõnealuseks teemaks internetiga ühendatud koduseadmete ehk IoT turvalisus, siis sel aastal võetakse luubi alla just ettevõtted. Nagu ka varasemalt mainitud sai, on sel aastal aset leidnud mitu suuremat sorti andmeleket, millest tuntuim on miljonite Facebooki kasutajate andmete sattumine Cambridge Analytica nimelise ettevõtte kätte. Taolised juhtumid on juba praeguseks sundinud suuri andmehulki käsitlevaid ettevõtteid uusi meetmeid rakendama ja inimeste andmetega ettevaatlikumalt ümber käima, sealhulgas vahetama oma sotsiaalmeediakontode, kirjakastide, telefonide ja kõikide teiste seadmete paroole regulaarselt. 

turvalisus

Nutikad internetiga ühendatud seadmed

Juba pikemat aega on inimesed saanud enda kodudesse soetada seadmeid, mida on võimalik internetiga ühendada ning seejärel panna mingit funktsiooni täitma - näiteks tulesid kustutama. Mida aeg edasi, seda enam suudavad need internetiga ühendatud seadmed omavahel koostööd teha. Tänapäeval suudavad ühes ökosüsteemis edukalt omavahel suhelda nii pesumasin, robottolmuimeja, külmkapp, nutitelefon, teler, aktiivsusmonitor ja mitmed muud koduseadmed, et kasutajate elu võimalikult mugavaks muuta.

Kui varasemalt sai oma nutikodus inimene telefoni kaudu tulesid põlema panna ja termostaadi kindla temperatuuri peale reguleerida, siis aina rohkem luuakse taolisi lahendusi, kus ühe nupuvajutused teevad sinu eest seadmed kõike, mida hing ihaldab ning neid saab näiteks nutitelefoni kaudu hõlpsalt juhtida.

Seadmed, mis päästavad elusid

Üha enam leiab inimeste randmetelt klassikaliste käekellade asemel aktiivsusmonitore, millega kasutaja saab enda igapäevast kehalist aktiivsust mõõta, jälgida ja analüüsida. Sel aastal hakkame nägema aga aina rohkem selliseid seadmeid, mis suudavad inimesi elulistes situatsioonides aidata. Näiteks on juba mõned seadmed pälvinud Ameerika Ühendriikide toiduameti FDA kinnituse, et neid võib kasutama hakata ka südametegevuse jälgimiseks. Kui kasutaja süda peaks mingil põhjusel rütmist välja minema, siis annab seade sellest inimesele märku ning nii on võimalik varakult jälile saada ohtlikele haigustele.

Seega võib öelda, et seadmemaailmas on aset leidmas revolutsioon, kus meid ümbritsevad seadmed enam lihtsalt ei kogu andmeid, vaid teevad kogutud informatsiooni põhjal ka inimeste jaoks eluliselt olulisi järeldusi. Ning arenguruumil ei paista olevat piire!

German Baranov

10.08.2018