Nüüdseks on vist enam-vähem kõik meie ümber haaratud jäägitult tehnoloogiaajastu megaarengust ning digilahendusi nauditakse täiel rinnal. Üks valdkond on siiski selles osas lootuselt ajast maha jäänud.

Surm ja kõik selle ümber toimuv paistab olevat lootusetult vanas kinni ja vingeist arenguist pole just palju kuulda olnud. Võtame või elavaile kõige silmatorkavama osa – hauad. Ühel teadmata hetkel hakati hauaplaate tegema graniidist või muudest kättesattuvatest kividest ning sellest on saanud suurepärane ja kindel äri kaevureile, lihvijaile ja graveerijaile. Tundub, et tegemist on tavaga, et mitte öelda traditsiooniga.

Aga mis hirmsat võiks juhtuda, kui lõhuks selle tava? Kui Prototronis või Ajujahil ilmuks välja «surmapõlgureist» iduettevõtjad, kes looks digitaalsed hauaplaadid. Koos kõigega, mis kaasaegse tehnoloogia viimane sõna antud kontekstis teha võimaldaks – kuni distantsjuhtimiseni välja.

Pakun täiesti tasuta välja mõned näited, mida selline hauaplaat teha võiks:

• Materjali ehk skinni saab vahetada täpselt selliseks, nagu klient soovib – sadadest graniidivarjundeist paekivini välja. Loomulikult saab plaadile anda ka tagasihoidliku ambient-valgustuse ja muuta seeläbi meie surnuaiad ka öisel ajal tõelisteks vaatamisväärsusteks.
• Kogu tekstiline osa on loomulikult nutiseadmest muudetav – saab vahetada luuleridasid, fonti, kujunduselemente. Pererahula puhul saab muidugi lisada nimesid.
• Eriti hädavajalik on selline plaat varustada päikesetoiteliste ja märkamatute minikaameratega, mille abil saavad kaugel eemal viibivad omakesed kontrollida, kas haud ikka korras on või kuluks üks sõit ära, et too korda seada.
• Miks mitte ei võiks plaat olla varustatud ka tagasihoidliku helilahendusega, et omakesed saaksid haual olles meenutada lahkunu lemmikmuusikat või lihtsalt rahuliku heli taustal oma mõtteisse süübida.
• Loomulikult võiks plaadil olla galerii funktsionaalsus, et lahkunut fotode ja videode teel meenutada.

Kõik hauad võiksid olla muidugi nimeliselt koondatud ühte kaardilahendusse ja andmebaasi, et igaühel oleks võimalik vägagi lihtsalt ja täpselt üle vaadata, kuhu tema lähedased ja ka kaugemad sugulased täpsemalt maetud on. Palju suuremas mahus, kui seda pakub praegu vist ainus Eestis surmaäpp Haudi.

Aga ei, pole meil midagi sellist. On palju igavat ja pahatihti sammaldunud graniiti, palju nimetuid ja hooldamata haudasid. Võiks küll raputada veidi seda kindlat osa meie elust – surma.

Surmapakett elavaile

Mulle tundub, et palju paremini ei ole lood ka riiklike e-teenustega. Meil on olemas digipaketid juba kõikvõimalikeks nähtusteks: sünnipakett, juhilubade vahetuse pakett, dokumentide uuendamise pakett. Kõikvõimalike vajalike toimingutega on arvestatud, kõik on kokku koondatud ning kõik on inimese jaoks loogiliseks ja arusaadavaks tehtud.

Aga kus on surmapakett kadunukese lähedastele? Pakett, mida iga kindla lõpu poole liikuv elav inimene saaks juba aegsalt täitma asuda ja kontrollida, et kõik ikka kindlalt korras oleks ja lähedastele suurt muret ei tekitaks. Pakett, mis koondaks nii riiklikke kui ka eraettevõtluse lahendusi.

Viitan näiteks kõikvõimalikele riiklikele registritele ja neis tehtavatele muudatustele. Aga näiteks ka lepingutele erasektoriga, mis pärast lahkumist lõpetamist vajaksid ja mida kõike ühest kohast teha saaks.

Elavad saaksid seal isegi endale isegi kirstu välja valida ja hädavajalike kulutuste tarvis raha ette koguda. Loomulikult vajaksid sulgemist või staatusevahetust ka kõikvõimalikud sotsiaalmeediakontod – ka seda kõike ühest kohast. Siit tasuta idee vol. 2 – uskuge mind, surmakeskkond elavatele on lausa hädavajalik teenus.

Ma ise lisaks keskkonnale veel ühe riukaliku funktsionaalsuse: elav saab sinna jätta teksti- või helisõnumeid elavaile – mõtteid ja arvamusi, mida ta elavana iial poleks suhu võtnud, ent nüüd on tal lõpuks vabadus välja öelda seda, mida ta asjadest või konkreetsetest adressaatidest tegelikult arvab.

Mina ise küll selle funktsionaalsuse kasutajate hulka ei kuuluks: paha komme juba praegu kõik välja lobiseda, mis pähe tuleb.

Günther Saul

21.07.2017

• Facebook
• Mail