Segased ajad ja keerukad majandusolud tähendavad, et on mõistlik otsida võimalusi kokkuhoiuks. Säästmiseks on üks viis peamiste tarbimiskulude ülevaatamine ja seejuures on heaks näiteks telekomiteenused. Kui palju aga nende puhul kokku hoida võimalik on?

Kõik suuremad telekomifirmad Eestis on oma hindu viimasel ajal kergitanud. Meie müügidirektori Aare Uusjärve sõnul on telekommunikatsioonisektor konkurentsitihe ja siinsel turul oli varasemalt mõneti ebaloomulik olukord, kus hindu viimased kümme aastat samal tasemel hoiti.

Seda võimaldas pidev efektiivsuse tõstmine. Nüüdseks on sektori ettevõtete kasumlikkus elektri hinna ja tööjõukulude suurenemise tulemusena langenud ja nii tuligi lõpuks teenuste hindu tõsta. “Piir tuli vastu,” märgib Uusjärv.

Kokkuhoiu eeldus on tarbimisharjumuste kaardistamine

Telekommunikatsiooni valdkonnas maksavad kliendid teenuste ja seadmete eest teinekord siiski märksa rohkem kui võiks. Põhjuseid selleks on küllap sama palju kui inimesi, näiteks püsima jäänud eelarvamused, bränditruudus või arvamus, et võimalik kokkuhoid ei oleks märkimisväärne.

Erinevalt levinud arvamusest ei pruugi võimalik sääst olla sugugi marginaalne, eriti kui see leibkonna peale kokku arvutada. Näiteks Tele2 eelmisel aastal koostatud hinnavõrdlus näitas, et nelja liikmega leibkond saab turu soodsaima piiramatu internetimahuga perepaketi puhul aastas olulise võidu.

Kindlasti on mõistlik jälgida, millised peidetud kulud elementaarsete asjade eest arvetele hiljem lisanduvad ja milliseid lisaväärtusi, mis ei pea sugugi alati olema rahalised, pakutakse. Siinkohal toob Uusjärv ühe lisaväärtusena välja hea teeninduse. “Meie oleme juba mitmendat aastast olnud klienditeeninduses telekomiteenuste pakkujatest esikohal ja nüüd on eesmärk saada parimaks kõikide Eesti ettevõtete hulgas.”

Hea on kaardistada nii enda kui ka kogu pere tarbimisharjumused ning seejärel teha teenuste ja hindade võrdlus erinevate valikus olevate pakettide vahel. Ühtepidi võiks paketi valimisel vaadata, et ebavajalike teenuste eest maksta ei tuleks ja samas jälgida, et midagi ka puudu ei jääks ning hiljem lisakulusid ei tekiks.

“Soovitame kõigil klientidel mõelda, kas äkki on neil mõistlik valida piiramatu internetiga pakett,” toob Uusjärv näite. See on ehk natuke kallim valik, aga siis ei ole ohtu, et kuu keskel andmeside mahu limiit täis saab. Viimane võib aga kaasa tuua lisamahu ostmise vajaduse, mis kokkuvõttes on kallim lahendus.

Näiteks Tele2 piiramatu perepakett võib klassikalisele neljaliikmelisele leibkonnale alternatiivsete lahendustega võrdluses aastas sadu eurosid säästa. Paketis on esimene number 25 eurot ning iga järgnev lisab hinnale kümme eurot. Nii tuleb nelja mobiiltelefoni ja koduse piiramatu juhtmeta netiühenduse eest kokku maksta vaid 65 eurot.

Tele2 pakub piiramatu perepaketiga liitujatele lisaks kaheaastast hinnagarantiid. “See annab tarbijale kindluse, et ükskõik, mida inflatsioon ka teeb, on vähemalt üks kulu selline, mille pärast mõnda aega muretsema ei pea,” selgitab Uusjärv.

Teenuste vajalikkuse osas tasub olla kriitiline

Enda tarbimisharjumusi üle vaadates võiks olla kriitiline. Näiteks pole kõikidel tegelikult vaja Mobiil-ID teenust, mis igakuiselt arvele väikese summa lisab. Või toob välisriiki reisimine arvele ootamatu täienduse roaming-teenuse eest. Telepakettide puhul võetakse sageli igaks juhuks võimalikest suurim ja lisaks mõned voogedastuse platvormide liitumised, kuigi tegelikult keegi telekat eriti ei vaatagi. Sellised esmapilgul väikesed asjad aga kuhjuvad ja võivad rahakotile kokkuvõttes omajagu mõju avaldada.

Tehnoloogia areng näib sama vältimatu kui maakera pöörlemine ja sellest soovitakse kohe osa saada. Mõnikord tasub aga võtta mõttepaus ja küsida, kas seda on tingimata nii kiirelt vaja. Kui mõne asja puudumine ei mõjuta kuidagi elukvaliteeti, siis milleks rohkem maksta?

Näiteks internetiühenduse puhul on eestlane suuresti kaabli usku. See tähendab, et suure osa inimeste jaoks on koju jõudva võrgukaabli asemel mõeldamatu juhtmeta lahendust kasutada – tõsi, kiirus ja stabiilsus ongi kaabli puhul head.

Kodune juhtmeta internet võib aga kaabliga netist märksa soodsam olla. Kõrglahutusega video voogesituse, telepildi ülekandmise, veebi sirvimise ning failide alla- ja üleslaadimisega saab juhtmevaba ühendus hakkama vägagi edukalt.

“Keskmised mobiilse andmeside allalaadimise kiirused Eestis on mõõtmiste kohaselt 7-8 korda kiiremad, kui telefonides või isegi kodus üldjuhul tarbida suudame,” ütleb Uusjärv. “Ma toon alati ennast võrdluseks. Majas on optiline kaabel, aga seda pole vaja, kuna akna peal on 4G ruuter ja teengi tööd kogu aeg üle õhu internetiga.”

Siinkohal toob ta ka välja, et kuigi 5G võrgud on Eestis juba mõnda aega olemas ja leviala laieneb, polegi enamikel sellega kaasnevaid kiiruseid lähemas tulevikus vaja. Küll on uuemal tehnoloogial märksa suurem läbilaskemaht ehk tihedalt asustatud aladel muutub juhtmeta nett stabiilsemaks.

Teiseks väheneb oluliselt seadmete vaheline viiteaeg ja mis pigem tuleviku lahenduste kasutamisel ning praegu näiteks veebis arvutimängude mängimisel tähtis on. “Praegustest investeeringutest võidavad esialgu kõige rohkem mängurid,” märgib Uusjärv.

Läbipaistev hinnastamine on pikas plaanis kasulik

Hinnastamine peaks olema läbipaistev, et klient aru saaks, mille eest ja kui palju ta maksab. Paljud on kuulnud või isegi osa saanud uskumatutest pakkumistest, mida ühe operaatori juurest teise kliendiks liikujatele või tasuta seadmetest, mida siis jagatakse. Kas selliseid pakkumisi tehakse endiselt ja kas see on mõistlik?

Uusjärve sõnul on tõesti endiselt teenusepakkujaid, kes “letialuseid” pakkumisi teevad ning klientidele tähtajalisi kohustusi seavad. “Miks seda nii tahetakse teha, sellest on kohati raske aru saada,” ütleb ta. “Läbipaistev hinnastamine on ju lõpuks nii operaatorite kui ka klientide huvides ning selge on, et kui mõnedele tehakse “tasuta” pakkumisi, siis keegi maksab ju selle võrra lõpuks rohkem.”

Selliste pakkumiste puhul on lisaks risk, et kui klient on saanud midagi “leti alt” ja väga odavalt, hakatakse hindu tõstma, millest aga võetud kohustuste puhul teinekord lihtne pääseda pole. “Meie Tele2-s ei ole aastaid ühtegi siduvat lepingut teinud, klient võib iga kell ära minna. Kui inimene ikka ei taha sinuga olla, siis teda kinni hoida… Mul pole selle peale isegi midagi öelda,” märgib Uusjärv.

Uued elektroonikaseadmed ei pruugi elu paremaks teha

Paljude jaoks võib suurt kokkuhoidu tuua erinevate tehnoloogiaseadmete vahetamisel tegeliku vajaduse kaalumine. Näiteks nutitelefonide puhul on täiesti tavaliseks muutunud, et seade vahetatakse välja iga kahe aasta tagant, kuigi sageli selleks otsest põhjust polegi.

“Ühelt poolt müüme me seadmeid ja minu asi oleks öelda, et ostke. Samas ma ei tunne, et see vastutustundlik oleks,” ütleb Uusjärv. “Mina leian, et näiteks tänapäevased telefonid on piisavalt kvaliteetsed, et nende kolm-neli aastat kasutamine ei ole mingi probleem.”

Samuti on tehnoloogilised lahendused jõudnud maale, kus mudeleid küll täiustatakse, kuid keskmine kasutaja ei pruugi vahet tähelegi panna. Näiteks lisanduv andmeside kiirus telefonis enam suurt võitu ei too ning mõne aasta tagused mobiilikaameradki ei jää uutest palju maha.

Sama võib öelda nutikellade, arvutite, telekate ja kõiksugu seadmete kohta. “Laiemalt vaadates võib küsida, kas meil üldse nii palju seadmeid vaja on. Eks paljud ostud tehaksegi emotsionaalsetel põhjustel,” ütleb Uusjärv.

Lisaks rahalisele võidule on vähem tarbimine ka vastutustundlik tegevus, sest iga uue seadme tootmine on täiendav jalajälg keskkonnale: energiat ning materjale kulub nii tehnika tootmisele kui ka transpordile. Õnneks on kasvanud kasutatud seadmete tagasiost, et need korrastamise järel kas uuesti tarbimisse suunata või korrektselt ümber töödelda.

Andmekaitse tõttu võib parimatest pakkumistest ilma jääda

Mõnikord võib juhtuda, et kui ühel hetkel uurida, kas äkki saaks kasutatavate teenuste eest näiteks paketivahetusega vähem maksta, ilmeb, et saab ja seda juba ammu. Siis tasub paketivahetus muidugi ära teha. Aga ehk oleks sellisest võimalusest varem kuulmine kasulik?

Siinkohal on Uusjärvel veel üks üldine soovitus: kontrollida üle, millist infot erinevad teenusepakkujad meilile saadavad. Olukorras, kus erinevat infot trügib sisse aknast ja uksest, on paljud tarbijad kas blokeerinud või keelanud turundussõnumite saamise. See käitumine on mõistetav ja üldjuhul ka mõistlik, aga erandi võiks teha ettevõtete puhul, kellele teenuste eest püsivalt makstakse.

“Andmekaitsest tulenevalt ei tohi me saata uudiseid uute ja heade pakettide või seadmete kohta neile, kes selleks eraldi nõusolekut pole andnud,” märgib Uusjärv ja lisab, et mõned kliendid ei pruugi kokkuhoiu võimalustest seetõttu teada saadagi.