„Miks sul neid kitarre nii palju on?” küsis naine paar päeva tagasi. „Kas ühest ei piisa?”

„Piisab muidugi,” oleks (peaaegu) aus vastus. Põhimõtteliselt saab ühega tõepoolest hakkama, ükski laul ei jääks mängimata ega akord võtmata. Kuid tõsi on ka see, et iga pill kõlab omamoodi. Ning mõni laul vajab Fender Stratocasteri ja mõni Gibson Les Pauli kõla. Umbes nii, nagu tasub peole minnes kontsakingad jalga lükata, trennis on aga mugavam tossudega. Seda ma oma naisele muidugi ei öelnud, sest pole midagi hullemat kui neile (see tähendab naistele) nende kingi nina alla hõõruda.

Paraku on mul – ja küllap paljudel teistelgi – rumal kalduvus sama loogikat ka ülejäänud gadgetitele laiendada. Mul peab olema mitu telefoni (üks töö- ja teine erakõnedeks), vähemalt kolm iPadi (üks elutuppa, teine kööki ja kolmas kempsu), kaks telekat (millest üks peab kindlasti magamistoa seinal rippuma) ja nii edasi. Keskealine mees ja moodne gadget – kes neid jõuaks lahuta! Ning täpselt sama lahutamatud, nagu on mees ja masinad, on ka naine ja tema küsimused.

„Miks sul jälle uut läpakat vaja on? Alles ostsid uue! Miks sa iga kolme kuu tagant arvutit pead vahetama?”

Igati põhjendatud küsimus. Kuidas sa sellele vastu vaidled? Ma ütlen kohe, kuidas.

Olen viimasel ajal kirjutanud palju niinimetatud writer’s blockist ehk seisundist, mis väljendub igasuguste ideede puudumises: istud arvuti taha, hakkad midagi kirjutama, ent esimesest sõnast kaugemale ei saa, pea on tühi, kõik mõtted on justkui nõiaväel kadunud. Selle vastu aitavad näiteks liikumine ja – usu või mitte – feng shui. Ja kui need ei aita, tasub mõelda käekirja muutmisele, mis on lihtsam, kui arvad.

Kui aga need kah ei aita, tuleb asutuda viimane radikaalne samm!

Sa oled kõiki kirjutaja bloki vastaseid meetodeid proovinud. Käisid pargis jooksmas. Tõstsid toa ringi. Läksid kohvikusse kirjutama. Vahetasid fonti. Võtsid kasutusele uue kirjutamisprogrammi. Kasu aga ei mingit – tähtaeg pressib peale, pea on tühi.

Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem (mis sest, et ka kallim). Viimane lõplik samm kirjutaja blokist vabanemiseks on uus töövahend osta. Lugesid õigesti: kui kirjutad arvutis, osta uus läpakas; kui iPadis, osta uus tahvel; kui telefonis, on just nüüd tagumine aeg uus muretseda.

On hämmastav, millist mõju töövahendite kvaliteet tööle avaldab. Logiseva haamriga on raske naela seina lüüa ja vananenud arvutist pole lootust oma headele mõtetele tuge oodata. Täpselt seda tasubki naisele öelda, kui ta su järjekordse arvutivahetuse sõelapõhjaks laseb: sul on vaja uut arvutit, sest vana takistab tööd teha.

Uus ja läikiv gadget aga lausa kutsub tööd tegema! Sellest argumendist saab igaüks aru ja sul pole vaja kulunud kingajuttu rääkida. Viimane ajab naise hulluks, esimesega tuleb tal paraku nõustuda.