Kes kirjutab kirju iseendale? Mina kirjutan. Ja tegelikult peaksid ka sina kirjutama, kui juba ei kirjuta. 

Naksitrallide raamatust tuntud Muhv saatis endale kirju peamiselt seetõttu, et oli paras erak. „Mulle meeldib väga kirju saada,” ütles Muhv. „Aga sõpru mul pole. Ma olen nii ääretult üksik ja sellepärast peangi ise endale kirjutama.” 

Naksitrallide esmailmumisest on kulunud viiskümmend aastat ja selle aja jooksul on palju muutunud. Sentimentaalse veidrusena tundunud rituaalist – ehk iseendale kirjade saatmisest – on kujunemas ülemaailmne trend. Meist kõigist saavad või on juba saanud digitaalsed Muhvid, vähemasti ennustab niimoodi tehnoloogiaguru David Pierce. 
Iseendale kirjade – ehk moodsas maailmas tekstisõnumite – saatmine pole enam märk sõprade puudumisest, vaid vältimatu paratamatus. Kuidagi tuleb ju inimesel internet enda jaoks süsteemi viia ning iseendale saadetud sõnumid on selleks mugavaim viis. 

Kui satud mõnd huvitavat artiklit või lahedat videoklippi märkama, mida sa siis teed? Eriti juhul, kui soovid seda hiljem uuesti vaadata? Kopid vastava lingi ja talletad Google Keepi või mõnda teise märkmete äppi? Teed artiklist screenshoti ja üritad märksõnade abil sisu hiljem uuesti üles leida? Või saadad lingi endale sõnumiga? Mina teen viimast.
Miks peaks keegi tesktisõnumeid sisu bookmarkimiseks kasutama? Sest see on kõige kiirem ja mugavam. Suured sõnumiplatvormid on sellest ammu aru saanud ja kes veel polnud, saab nüüd. Maailma populaarsemaid sõnumiäppe WhatsApp on toonud välja iseendale sõnumite saatmise lahenduse nimega Message Yourself ja põhjus on lihtne: meeldetuletuste, ostunimekirjade, linkide ja muu vajaliku meelespidamiseks on sõnum tõhusaim meetod. Mina olen suur Signali fänn ja sealgi on vastav funktsioon juba mõnda aega kasutusel. Slackist ja Microsoft Teamsist rääkimata. 

Kõige kriitilisema info – lennubroneeringute ja passide numbrid näiteks – olen talletanud äppi nimega Tot (üks mu viimase aja parimaid leide, mis väärib vaatamata lihtsusele eraldi artiklit), kogu muu kraam lendab aga sõnumitesse.

Eriti mugav on iseendale sõnumi saatmine fotode ühest masinast teise toimetamisel. Apple võib olla maailma suurim tehnoloogiafirma, aga kui mul on vaja iPhone’iga tehtud fotod kiiresti arvutisse saada, jään iCloudile lootes hätta – pilv on äge asi, kuid neetult aeglane. Seetõttu saadan telefonis asuva foto endale sõnumiga ning pääsen talle arvutis kiiresti ligi. 

Ainus häda iseendale sõnumite saatmisega on aga see, et erinevalt e-kirjakastist on sõnumiäppe neetult keeruline organiseerida. Püüa sa kusagil Facebook Messengeris midagi üles leida! Niisiis on interneti süstematiseerimise revolustioon millegi lihtlabase taga ja see on asjaolu, et sõnumeid on keeruline otsida ja üles leida. Aga lihtsam ikka, kui iga linki mõnda aeglaselt avanevasse märkmete äppi kopida. Head iseendale kirjutamist!