UUDISED

Eestis levivad üha usutavama sisuga petukõned, mis ei pruugi enam kõlada nagu klassikalised petuskeemid. Kui varem tekitasid kahtlust vene keeles rääkiv helistaja, tundmatu välismaa number või pealetükkiv suhtlusstiil, siis täna võivad petturid rääkida soravas eesti keeles, kõlada professionaalselt ning kasutada võltsitud telefoninumbreid. Nii võib kõne näida tulevat usaldusväärselt Eesti numbrilt ning helistaja esineda näiteks pangatöötaja, politseiniku, mobiilioperaatori, aga üha enam ka tuttava või kolleegina.

„Petturid võivad rääkida väga veenvalt ja korrektses eesti keeles, kuid ükski pank, politsei ega mobiilioperaator ei küsi telefoni teel PIN-koode ega palu kanda raha niinimetatud turvalisele kontole. Kui kõnes tekib surve kiiresti tegutseda või jagada andmeid, tuleb kõne lõpetada ja kontrollida infot ise ametliku kanali kaudu,“ ütles Tele2 IT-turvaspetsialist Triin Palts. 

Tele2 samas rõhutab, et petukõne puhul ei ole määrav ainult see, kuidas helistaja kõlab, vaid eelkõige see, mida inimeselt palutakse teha. Ohumärgiks on olukord, kus küsitakse PIN-koode, paroole või pangakaardi andmeid, palutakse kinnitada Smart-ID või Mobiil-ID tehinguid, teha ülekanne, paigaldada mõni rakendus või anda ligipääs oma seadmele.

Suurimad kahjud tekivad ettevõtetele

Kõige sagedamini langevad pettuste ohvriks eraisikud, samas kui suurimad kahjusummad tekivad erinevate organisatsioonidega seotud pettustest. Hiljutiseks kurvaks näiteks on Eesti Kunstnike Liit, aga ka näiteks Riigi Infosüsteemi Ameti aastaraamatus kirjeldatakse juhtumit, kus masinatööstuse ettevõttele tekitati pettusega üle miljoni euro suurune kahju.

Tele2 sõnul ei ole petukõned enam ammu ainult eraisikute probleem ning järjest enam sihitakse just ettevõtteid. Suurettevõtete lood satuvad kahjusummade tõttu meedapilti, aga haavatavad on ka väiksemad ärid, kus töötajate ring on väike ja ligipääs süsteemidele, finantsidele või klientide andmetele on koondunud väheste inimeste kätte. „Petturid kasutavad ära usaldust ja kiireloomulisuse tunnet, et saada ligipääs ettevõtte kontodele või andmetele," lisas Tele2 spetsialist.

Levinud petuskeemid kuritarvitavad usaldust

Üks levinumaid ettevõtetega seotud pettusi on tegevjuhi skeem, kus justkui tema nime alt saadetakse kiri või sõnum ettevõtte finantsjuhile või raamatupidajale palvega teha kiire ülekanne, mille tegelikuks kasusaajaks on pettur. Kui esimene ülekanne on tehtud ja ohver õnge läinud, proovivad kelmid tavaliselt uuesti õnne. Nii võib raamatupidaja pahaaimamatult mitu korda kelmidele raha kanda.

Teine levinud meetod on kaugligipääsu petuskeem, kus kelmid üritavad veenda ohvrit laadima arvutisse programmi AnyDesk, mille abil saavad nad ligipääsu tema seadmele. Kui tegemist on tööarvutiga, võib kelmidel olla ligipääs kogu ettevõtte varale – dokumentidele, kontodele ja klientide andmetele.

Kuidas end ja oma ettevõtet kaitsta?

Ettevõtetele soovitab Tele2 seadistada internetipangas selged ülekande limiidid. „Isegi kui kelm peaks kontole pääsema, jääb võimalik kahju sel juhul piiratuks," selgitab Tele2 IT-turvaspetsialist Triin Palts. Suurematele maksetele tasub lülitada sisse kahe kinnitaja nõue, mis tähendab, et ülekande kinnitamiseks on vaja nii tegevjuhi kui ka raamatupidaja heakskiitu. Lisaks soovitab Tele2 regulaarselt üle kontrollida e-maksuameti pääsuõigused ning veenduda, et ligipääs on ainult neil töötajatel, kes seda tegelikult vajavad.

Sama oluline on töötajate pidev koolitamine. „Inimene on sageli ettevõtte nõrgim lüli, kuid õige koolituse korral võib temast saada ka kõige tõhusam kaitse," ütleb Tele2 spetsialist. Töötajad peaksid oskama ära tunda kahtlaseid kõnesid, sõnumeid ja e-kirju ning teadma, kuidas sellistes olukordades käituda. Regulaarsed õppused ja selged sisemised protseduurid aitavad vältida olukordi, kus üks vale otsus võib ettevõttele suure kahju põhjustada.

Tele2 soovitab petukõne ära tundmiseks jälgida järgmisi ohumärke:

• helistaja tekitab paanikat või kiirustab tegutsema;

• küsitakse PIN-koode, paroole või pangainfo jagamist;

• palutakse paigaldada rakendusi või avada linke;

• helistaja soovib raha kanda „turvalisele kontole“;

• kasutatakse tuttava inimese või asutuse nime ja usaldusväärsena kõlavat häält.

Kahtlase kõne saamisel tuleks:

• lõpetada koheselt kõne ja mitte teha helistaja juhendatud tegevusi;

• mitte jagada paroole, PIN-koode, pangainfot ega kinnitada Smart-ID, Mobiil-ID või pangatehinguid;

• kontrollida infot ametlikust kanalist;

• kahju või andmete jagamise korral võtta kohe ühendust pangaga, teavitada vajadusel operaatorit ja politseid.

Tele2 kliendid saavad kahtlastest kõnedest ja sõnumitest teada anda Tele2 pettuseinfo lehel. Kahtlase lingiga SMS-id saab edastada lühinumbrile 12015, mis aitab Tele2 küberturvalisuse ekspertidel kiiremini tuvastada ja piirata sõnumitega levivaid petuskeeme.