Kui 2000ndatel aastatel võisid pimedal ajal koju jalutades enesekaitseks kasutada Nokia 3310 mini-telliskivi, siis tänapäeva nutiseadmed on selles valdkonnas tunduval nutikamad. Kõik moodsad nutikellad suudavad sinu tervist jälgida ja näiteks Samsung Watch Ultral on eraldi nupp, mis hädaolukorras sireeni aktiveerib. Kuidas aga saavad nutitelefonid su elu päästa?

1901. aastal leiutati lambipirn, mis põleb ühes California tuletõrjejaoskonnas tänase päevani (Centennial Light). Sinu ja minu lambipirn kestab heal juhul paar aastat, sest kuidagi peab ju meile uusi pirne müüma. Samas patus – planeeritud aegumine – võib süüdistada teisigi, eesotsas pesumasinate tootjatega. Aga kuidas on lood Sinu telefoniga? 

Telekommunikatsioonisektor on pidevas muutumises, et rahuldada üha kasvavaid tarbijate vajadusi. Üks suurimaid muutusi, millega Eesti telekommunikatsioonioperaatorid praegu tegelevad, on 3G võrkude sulgemine, et suunata ressursse kaasaegsemale 5G internetile.

Septembrikuu terendab ja paljud lapsed seavad õige pea esmakordselt sammud kooli poole, mis tähendab enamasti ka esimese nutiseadme ostu. See paneb vanemad aga keerulise küsimuse ette: ühelt poolt ei tahaks liiga vara lapsele nutiseadet osta, aga samas on vaja temaga kuidagi ühenduses olla. Tele2 seadmeäri juht Alar Kaljo selgitab, millele peaksid lapsevanemad mõtlema ja kuidas teha sobiv valik. 

Tahvelarvuti on mõnevõrra kummaline asi – kui Sul on telefon ja sülearvuti olemas, siis pole seda justkui vaja. Samas kui see olemas on, oled kindlates olukordades tahvli üle ütlemata õnnelik. Nagu mina kitsalt lennukiistmelt käesolevat Xiaomi Pad Pro tahvelarvuti arvustust kirjutades.

Sügisel saavad lisaks koolijütsidele targemaks ka nutitelefonid. Apple tuleb uue iOS 18 operatsioonisüsteemiga välja umbes samal ajal kui uus iPhone 16 ehk septembris. Androidiga on lood veidi keerulisemad. See, millal Google Androidi 15. versiooni avalikuks teeb on üks asi. Hoopis teine lugu on, millal Samsungid, Xiaomid jt telefonitootjad uue opsüsteemi enda seadmeteni viivad. 

Tõsta käsi, kui reisile minnes alati reisikindlustuse teed. Või kui etenduse ajal palutakse telefon hääletu peale panna, siis krabad telefoni ja kontrollid, kas ta ikka on hääletu režiimi peal, kuigi Sa tead sisimas väga hästi, et selline ta on pea alati. Või kui jätad vanad kulunud ketsid kappi alles, sest ÄKKI läheb maale minnes tarvis. Igaks juhuks. ÄKKI on vaja. 

Usu või ei, aga on inimesi, kes tõsimeeli nii arvavad. “See on feik,” kostub nende suust. Ja seda ei saa neile pahaks panna, vaatamata mitmetele asitõenditele, mis vastupidist tõestavad. Tänapäeval on tehisaru abil tehtud võltsvideod niivõrd levinud, et endalgi läheb silme eest kirjuks. 

Vajutan “tagasi” nuppu. Uus video. Täitsa pull kusjuures. Vajutan uuesti “tagasi”. Jälle uus video. “Gotta give him that HAWK TUAH, if you know what I mean”. Oota, misasja. No, no, no, aitab küll. Ma tahtsin ju äppi kinni panna. Pilk kellale – ma olen juba üle poole tunni niisama TikTokis passinud. Miks? Kuidas? Ehk lugu sellest, kuidas TikToki algoritm Sind endasse haarab ja mida sellega pihta hakata.