Tõsta käsi, kui reisile minnes alati reisikindlustuse teed. Või kui etenduse ajal palutakse telefon hääletu peale panna, siis krabad telefoni ja kontrollid, kas ta ikka on hääletu režiimi peal, kuigi Sa tead sisimas väga hästi, et selline ta on pea alati. Või kui jätad vanad kulunud ketsid kappi alles, sest ÄKKI läheb maale minnes tarvis. Igaks juhuks. ÄKKI on vaja. 

Näiteid asjadest, mida me igaks juhuks teeme, võib tuua lõputult. 95% juhtudest on tegu asjatu toimetamisega, aga see ülejäänud 5% võib saada saatuslikuks.

See toobki meid eelmisesse nädalasse, kui ma hilisõhtuse lennuga Maarjamaale naasin. 

Enne tagasilennu boardingu algust jäi lennujaamas ligi tunnike aega, seega niipea kui veendusin, et “jah, värav C32 tõesti eksisteerib”, seadsin sammud Duty Free poe poole. Ladusin kotti ühtteist head-paremat ja padavai lennuki peale. Tallinn calling! Mugavuse nimel viskasin samasse kotti ka kõhukoti koos essential kraamiga nagu koduvõtmed ja rahakott.

Maandudes otsustasin asja rahulikult võtta. Kell on hiline, väsimus tikub peale ja niiehknaa ei võida ma esimesena vahekäiku püsti hüppamisega suurt midagi. Viimaks sikutan pea kohal asuvast panipaigast seljakoti ja Duty Free koti välja ning… midagi on valesti. 

Kott on kuidagi kerge.

Pilk kilekoti sisse ja vastu vaatavad 2 pudelit punast veini. Kena küll, aga neid ma ei ostnud.

See pole minu kott! 

Muidu pole suurt hullu midagi – kange kadakamarjanapsu ja paki küpsiseid võin ju veini vastu vahetada küll – aga kõhukott! Võtmed. Rahakott. Peeti küll.

Koljus olev kompuuter lülitus overdrive. Keegi võttis kogemata mu Duty Free koti. Mida teha?

Kahmasin asjad ja ruttasin lennukist välja. Ja siis sähvatas.

SmartTag.

Ma pistsin reisi ajaks kõhukoti väiksesse taskusse Samsungi nutijälgija ehk SmartTagi. Telefon välja ja kiirelt sai selgeks, et kogemata vale koti võtnud reisisell asub minust terminalis kõigest paari minuti kaugusel. Jalgadele valu, samal ajal toksisin paaniliselt nutijälgija haldamiseks mõeldud SmartThings äpis “Play Sound” nuppu. 

Minut hiljem leidsingi enda eest hämmingus proua, kes seisis Exit ukse ees ja imestas, miks ta kilekott piiksub. Kotid vahetatud. Rahakott, võtmed. Halleluuja. Mul ei läinud seda nutijälgijat varasema 6 kuu jooksul kordagi vaja. Kuniks ühel hetkel oli.

Mis asi see SmartTag on? 

Samsung Galaxy SmartTag nutijälgija on sarnaselt Apple AirTagile väike, diskreetne ja väga lihtne kasutada. Selle saab kinnitada peaaegu kõige külge – võtmed, rahakott, käekott ja isegi lemmikloomad. Kui midagi ära kaob, piisab vaid äpi avamisest ja saad kadunud esme asukoha kas kaardi vaatamise või heli mängimise abil kärmelt tuvastada. Samsungi vidin kasutab enda positsioneerimiseks teisi Samsungi telefone. AirTag teisi õunatelefone. Nutikas, kas pole?

Aku kestab ligi aasta ja SmartThingsi äpp annab Sulle ise teada, kui aeg patareid (vana hea ümmargune CR2032 latakas) vahetada. Hoia meeles, et Apple AirTag töötab ainult koos Apple seadmetega ja Samsung SmartTag ainult Samsung Galaxy telefonidega. SmartTagi Bluetooth ühendus ulatub ligi 40m kaugusele. 

Kokkuvõttes ei tasu neid väikeseid tehnoloogiaimesid alahinnata. Alla 30-eurone vidin võib tunduda triviaalne, aga kui häda käes, on ta hindamatu. SmartTag on kindlasti üks neist asjadest, mis muudab elu natuke lihtsamaks ja stressivabamaks. 

Kui keegi veel kahtleb, kas selline vidin on vajalik, siis mina ütlen julgelt "jah". See võib päästa Su päeva, nagu see päästis minu. Nii et proovi ise järele.