Nädalas vähemalt korra küsitakse mu käest, kas ma olen lõpuks ometi õunausku pööranud (loe: iPhone'i ostnud). Õnn või õnnetus, aga see pole veel tõsi.

Praeguseks hetkeks olen Huawei uue iludusega koos veetnud täpselt kaks kuud. Selle aja jooksul oleme üksteist päris hästi tundma õppinud ning 90% ajast on kõik lilleline ja ilus. Selle 10% sisse mahub üks suurem tüli (nagu noorpaarile omane) ning paar nipet-näpet, millest saab hea soovi korral üle. Aga alustame algusest.

Välimus

Honor 8 on ilus. Väga ilus. See on ka põhjus, miks teda aetakse aeg-ajalt segamini iPhonega. Värvivalikus on nagu aamen kirikus olemas must ja valge värv. Uudne lähenemine tuleb sinise värvi näol, mille iseloomustamiseks sobib kõige paremini sõna funky. Nii seksikas kui see sinine ka ei ole, siis kahjuks on ta koos musta värviga sõrmejäljemagnet. Ja see on põhjus, miks haarasin poeletilt valge mudeli, kuna ainsana ei jäta ta tagaklaasile Sinu identiteeti maha.

Kahju, et seda ilu aga kaua imetleda ei saa, sest ma ei kujuta ette, kuidas on võimalik seda klaasist telefoni ilma ümbriseta kasutada. Nimelt on Honor 8 libe nagu lutsukivi – ta hakkab libisema isegi diivani peal olles ning varem või hiljem kukub ta Sul maha. Mul võttis see kaks nädalat aega ning tulemus on siin.

Tagaklaasi parandus kergendas minu kukrut ca 45 € võrra. Õnneks oli kaamera objektiiv terve. Nüüdseks kaitseb Honorit Hiinast tellitud kumm, mis näeb täitsa viisakas välja.

Kaamera

Lühidalt öeldes on kaamera tip-top. Pärast tagumise klaasi ämblikustumist olid küll pildid natuke moonutatud, kuna valgus murdus veidralt, kuid terve klaasiga on tegu viisaka kaameraga või õigemini kaameratega, kuna telefonil on neid kokku kolm tükki - kaks taga (2x12 MP) ning üks ees (8 MP) - nagu viimase aja Huawei'del kombeks. Üks tagumine kaamera jäädvustab pilti mustvalgelt ning teine värviliselt. Lisaks on fookuspunktid mõneti erinevad, mistõttu saab järeltöötluse ajal hõlpsalt pildiga trikke teha.

Heades valgustingimustes saab kaamera väga hästi hakkama, kuid õhtuhämaruses klõpse tehes ihkab süda ikka midagi natuke etemat. 

Et heast kaamerast oleks tolku, peab telefonil olema ka hea ekraan piltide vaatamiseks ning ka siin ei vea Honor 8 oma 5,2-tollise Full HD ekraaniga meid alt. Nende kolme talvise päeva jooksul, mil päike paistis, sai alati vajadusel ekraani ereduse maksimumini lükatud ning seda oli eluks küll ja veel. Enamus ajast on telefon ka täiesti kasutatav 1/3 ekraaniheledusega. 

Aku

Akust rääkides, pole selle kohta taaskord ühtegi halba sõna öelda. Järske ärakukkumisi ei ole ning igal õhtul ei pea meeleheitlikult otsima laadijat, et 3000mAh akule lisavurtsu anda. Ka USB-C otsiku abil laadimine töötab kiiresti. Murekortse tekitab ainult see, et siinkirjutajal on ainult üks taoline juhe, mistõttu kui see peaks koju / tööle jääma, läheb olukord keeruliseks. Aja jooksul peaks aga õnneks USB-C laadijate kättesaadavus paremaks minema, kuna pea kõik uued vähegi viisakad telefonid on sellega varustatud. Siis saab ka ilma mureta kolleegidelt juhet laenamas käia.

Külma ilmaga muutub telefon natuke mõtlikuks ja tahab lisasajandikke, et oma ülesannetega hakkama saada. Samas aku pole veel Eesti talvele alla vandunud, nagu seda on juhtunud paljude liigikaaslastega. Mõistagi ei jätku kütet nii kauaks kui "normaalse" ilmaga, kuid katastroofe pole seni olnud.

Kas on veel midagi õnneks vaja?

Siinkirjutaja sai üheskoos Honoriga ka oma esimese sõrmejäljelugeja, mis asub telefoni tagaküljel. Paar kiiret raundi seadetes ning sõrmejäljelugeja ekspluateerimine võis alata. Kui laual olevat telefoni on sel moel ebamugav avada, siis käes hoides on nupp väga õiges kohas. Maagiat lisab ka võimalus notificationite riba alla tirida, libistades sõrmega vertikaalselt üle nupu. Tõtt-öeldes saab selle nupuga igasugu vigureid teha, kuid isiklik sümpaatia langes Google häälotsingu ning kaamera äpi avamise kasuks.

Kui ilusast välimusest, heast kaamerast ja tublist akust ei oleks veel piisavalt, siis tagatipuks tekitab Honor 8 tõenäoliselt Sinus soovi teda pidevalt igal pool kaasas kanda. Nimelt tuleb telefoniga kaasa täiesti arvestatav sammulugeja, mis pidevalt jääb Su silme ette, kui vaatad enda notificationeid. Ja kui tööpäeva lõpuks avastad, et oledki liikunud ainult 5 000 sammu jagu, siis on tegu hea motivaatoriga, et kindlasti õhtul trenni minna või prügi välja viies sutsu pikem tiir teha, et see maagiline 10 000 kätte saada.

Kokkuvõte

Õnneks pole loo autorit ära hellitatud absoluutsete tippmudelitega ning just seetõttu on tublist keskklassi telefonist rohkem kui küll. Nagu sissejuhatuses mainitud, on kõik 90% ulatuses 5+ ning 10% sisse mahub Honori õrnus, kohatine aeglus külma käes ning kergesti kriimustuv esiklaas. Seega pole kohe kindlasti tegu CAT S60-ga, mida võid südamerahus võtmetega ühte taskusse suruda. Õnneks ei vajagi kõik inimesed CAT-i.

Vaata telefoni e-poest

Silver Tilk

23.02.2017