Bussis helises telefon. Enamuse sealviibijate jaoks oli see arusaamatu lärm. Väike, äsja kooliteed alustanud, ranitsaga poiss haaras taskust telefoni ja hüüdis järgmisel hetkel valjult üle bussi „Noh, mis tahad, ah?“

Kui varem oleme rääkinud sellest, milline telefon koolilapsele valida, siis seekord keskendume sellele, mis tarkust telefoni kinkimisega noorukile kaasa anda. Sest kui telefoni karbist saab väike maailmakodanik seadme tehnilise kasutusjuhendi, siis reaalse kasutusjuhendi pead talle andma Sina. Mis kasu on teadmisest, kuidas telefoni hääletuks panna, kui puudub igasugune arusaam millal seda teha.

A ja O – kus ja kuidas?

Me teame, et mobiiltelefonid toovad klassiruumidesse paksu pahandust. Sama „jama“ toimub mõistagi mujalgi: bussis, trammis, liikluses. Kindlasti oled märganud foori taga ootavaid koolilapsi, kelle tähelepanu vääramatult helendaval ekraanil toimuval. Südames kindlus, et piisab kui paar pilku siia-sinna visata ja täiskasvanute järgi minna. Olukord võtab tõsise pöörde, kui roolis on juht, kes tallab gaasi, tšätib samal ajal kaassõitjaga ja lappab aktiivselt Instagrami. Ise on samamoodi kindel, et suudab liikluses toimuvat jälgida. Ei suuda.

Kui autojuhi käitumist on raske parandada (juhul kui roolis pole Sina ise), siis enda lapsega saad rääkida küll. Anna talle koos telefoniga kaasa aegumatu väärtusega sõnum – liikluses on nutisõber kotis, kas hääletu või vibreerimise peal. Rääkimata koolitunnist, kinost, teatrist või raamatukogust

„Hei“ või „Ahh?“

Lapse suurimaks eeskujuks on tihtilugu tema vanem. Seega pane tähele, kui Sa küürutad oma telefoni kohal, ühmad teistele vastuseks ainult „ah?“ ja „mh?“, siis selle käitumise võtavad pisikesed kiiresti omaks. Nagu pehmed käsnad, mis imevad vett. Sama kehtib telefonile vastamisega. Kas vastad kõnet vastu võttes „hei, Artur“ või „noh, mis tahad?“, jätab endast sügava märgi maha. Kui täiskasvanute vahelises suhtluses taolist järsku manneeri ei pruugi mõni kord isegi tähele panna, siis lapse puhul märkad seda kohe.

Lisaks õpetussõnadele, mida öelda, tasub rääkida sellest, kuidas seda öelda. Lapsed armastavad tähelepanu saamiseks täiskasvanutest palju kõvemini rääkida. Seega on hea juhtida lapse tähelepanu asjaolule, et telefoniga rääkides on täiesti normaalne kasutada vaiksemat häält, sest kuulaja kõrv on praktiliselt kohe tema suu juures.

Telefoni hooldusreeglid

Lisaks tavaviisakusele on telefoni kasutades oluline, et laps nutisõbra eest ka hoolt kannaks. Esmalt tuleks selgeks teha, kuidas telefoni akutaset jälgida ja millal see laadima panna. Jah, lapsevanem saab sellel ka ise silma peal hoida, aga pikas perspektiivis peab nooruk sellega ise hakkama saama. Muidu on ta hiljem olukorras, kus tõelise vajaduse korral ei olegi võimalik kõne teha või vastu võtta.

Räägi lapsele ka taaskäivitusest, mis see on ja miks see on nutiseadme heaolu tagamiseks oluline. Sellest saad lähemalt lugeda siit.

Lisaks telefoni sisemuse eest hoolitsemisele, aita lapsel hoolt kanda ka välise eest. See hõlmab endas nii kaitseümbrise kasutamist, telefoni ja võtmete eraldi taskutes hoidmist kui ka aeg ajalt ekraani puhastamist. Kui suudame vältida ka rasvaste näppudega telefoni näppimist, seda parem.

Äkki hoopis nutikell?

Minu enda laps käib hetkel esimeses klassis ja kasutab igapäevaselt telefoni asemel lastele mõeldud nutikella. Seda peamiselt kellaaja jälgimiseks, et bussile jõuda ja suhtluseks perekonnaliikmetega. Siiani ei ole leidnud ühtegi tõsiselt head põhjust, miks peaks 7-aastasel oma isiklik telefon olema. Võimalus, et laps võtab kella ja unustab ta kuhugi maha, on kordades väiksem kui telefoni kaotamine, unustamine või puruks kukutamine. Muidugi nõutakse paar korda kuus, et Sa talle telefoni ostaksid ja mine tea, ehk ühel ilusal päeval ...

Mõnusat arutamist!