Inimeste ja ettevõtete kaitsmine veebiavarustes levivate ohtude ja küberkurjategijate eest peaks praegusel internetiajastul olema sama normaalne nagu ukse lukustamine kodust lahkudes või oma vara kindlustamine. Ometi see nii ei ole. Selles, et muutus toimuks, on suur roll ka telekomi ettevõtetel, kirjutab meie tegevjuht Chris Robbins.

Interneti turvalisusega seotud probleemid pole suured ainult Eestis, vaid kogu maailmas. Rünnakute hulk ja nendest tulenevate kahjude suurus on aina märkimisväärsem. Selle peamine põhjus on lihtne: küberrünnakud õnnestuvad jätkuvalt ja need toovad kurjategijatele kasu. 

Lisaks sellele, et küberkuritegevus on kasumlik, muutub see ka aina automatiseeritumaks ja laiahaardelisemaks. Selliselt tasub rünnak ära isegi siis, kui küberkurjategija õnge satub üks inimene tuhandest. Parem ligipääs erinevatele IT tööriistadele ja süsteemidele on lisaks üksiküritajatele suurendanud ka organiseeritud kuritegevuse osakaalu kübermaailmas.

Praeguses geopoliitilises olukorras on eksponentsiaalselt kasvanud ka riiklikult rahastatud või toetatud küberrünnakud just infrastruktuuri ja valitsusasutuste vastu. Küberrünnakud on populaarsed ka nende seas, kes üritavad äärmuslikke poliitilisi vaateid propageerida.

Näha on ka seda, kuidas üha enam on inimeste isikuandmetega seotud rikkumisi. Põhjust pole tarvis kaugelt otsida: inimesed jagavad sotsiaalmeedias isiklikke ja neid haavatavaks tegevaid andmeid ning neid on küberkurjategijatel lihtne ära kasutada.

Seadmed võrgust välja?

Kõige parem viis selleks, et küberkuritegevuse ohvriks mitte langeda, on internetivõrgus mitte olla. Ometi elame internetiajastul ja digiriigis ning igapäevaseid tegevusi on veebis toimetamata pea võimatu ette kujutada. Täna ei ole seadusega reguleeritud, kuidas ja mil viisil inimesed end internetis kaitsma peavad, seega jääb vastutus peamiselt kõikide enda kanda. 

Õnneks on väga palju organisatsioone ja valdkondi, kellel on aktiivne ning oluline roll interneti turvalisuse tagamisel nii üksikisikute kui ka ettevõtete jaoks. Ühed neist on telekomi ettevõtted, kes pakuvad internetivõrku ja ka teenuseid ning seadmeid selles tegutsemiseks. Need on aga küberkurjategijate jaoks samuti ahvatlevad rünnaku sihtmärgid.

Hiljutised uuringud näitavad, et nutitelefonid on laua- ja sülearvutite järel kõige haavatavamad seadmed. Selgub, et nende vastu on suunatud kuni 61% rünnakutest peamiselt mitmesuguste e-maili teel levivate häkkimiste kaudu. See tähendab, et telekomi ettevõtetel on oluline roll inimeste teadlikkuse tõstmisel, aga ka erinevate teenuste pakkumisel, et klientidel oleks lihtsam end internetis kurjategijate eest kaitsta või siis vähemalt sealseid riske maandada.

Uus tase küberruumis 

Telekomid tagavad turvalist internetti mitmel viisil. Esiteks teeme kindlaks, et seadmete ja lisavarustuse tootjad, kellega koostööd teeme, järgivad internetiturvalisuse kõrgeimat taset. Samuti teeme tihedat koostööd valitsuse turvaekspertidega, et meie võrk oleks turvaline. 

Suur osa küberkuritegevuse ennetamisest seisneb siiski elementaarses küberteadlikkuses – mida internetis teha ja mida mitte. Sellest tulenevalt oleme meie võtnud südameasjaks oma klientidele neid teadmisi jagada, sest põhiliste tegevustega on võimalik vältida ligi 90% inimeste ja ettevõtete vastu suunatud küberrünnakutest. 

Lisaks teadlikkuse tõstmisele internetis varitsevatest ohtudest on oluline, et küberohtude eest kaitsevad viirusetõrje seadmed ja programmid oleksid taskukohased ning kättesaadavad kõigis internetipakettides. Pingutused selleks, et turvaline internet oleks sama elementaarne nagu ukse lukustamine kodust lahkudes, tasuvad ära ka pikas perspektiivis, muutes küberkuritegevuse kelmide jaoks vähem atraktiivseks. 

Ehkki peame ühiskonnana turvalise interneti nimel veel palju pingutama, saame telekomidena näidata suunda sellega, et toome küberturvalisuse internetipakettide keskmesse ning pakume turvalist internetti mõistliku hinnaga. Eraisikud ja ettevõtted ei peaks end küberkurjategijate ees ohtu seadma pelgalt seetõttu, et turvaline internet on liiga kallis.

Artikkel avaldati algselt portaalis ärileht.delfi.ee