Ma olen 47-aastane ja kuigi ma end hinges verinooreks pean, on niinimetatud ealised iseärasused mind viimasel ajal kimbutama hakanud. Ma ärkan vara, täna ärkasin näiteks kell 2.45 ja magama enam ei jäänud. 

Mind ei huvita enam asjad, mis veel paar aastat tagasi tõsist pinget pakkusid. Ja mis kõige hullem – ma käin pissil tihemini, kui tahaksin.

Tõsi mis tõsi. Veel mõni aasta tagasi tegid Prostamol UNO reklaamid mulle jubedalt nalja, sest öö otsa peldiku vahet liduvast vanamehest midagi hüsteerilisemat oli võimatu ette kujutada. Nüüd olen ma ise see vanamees. Ja kempsu vahet ei sõelu ma ainult öösiti. Ma võin enne kinoseanssi küll kenasti põie tühjaks lasta, kuid sellest hoolimata tabab mind filmi ajal selline häda, et kraam kipub kõrvadest ja silmist välja purskuma.

Poole filmi ajal kempsu minna võib aga tähendada seda, et mul jääb mõni oluline stseen nägemata ja kogu kinokülastus osutub täielikuks ajaraiskamiseks. Õnneks pole ma oma hädas üksi ja kus on probleem, seal on alati keegi, kes selle lahendab.

RunPee on äpp, mis ütleb mulle, millisel hetkel ma filmi ajal kempsu võin minna. Olgu kinos või koduse teleka ääres, RunPee teab täpselt, mitmendal filmi minutil on turvaline paariks hetkeks WC-sse eemalduda, nii et midagi olulist kaotsi ei lähe.

Kuidas see kõik siis käib?

Ma avan rakenduse, valin filmi, mida parajasti vaatan, ja RunPee ütleb mulle täpsed hetked, millal saabub stseen, mille võib rahulikult vahele jätta ja peldikusse minna. Teeme kiire katse.

Naine on palunud mul tütre kinno viia ning kuna Mirjamile meeldivad multikad, siis oleme otsustanud „Vaiana” ära vaadata, seda enam, et arvustused on head ja seda tüüpi animatsioon kipub lastele üldiselt meeldima. Me istume kenasti kinos, film on põnev ja puha, ent ühtäkki tabab mind Prostamol UNO hetk ja mul on vaja kiiresti kempsu tormata.

Ma avan rakenduse ja näen, et parim hetk vett lasta saabub filmi 38. minutil ja hetk ise kestab suisa viis minutit ehk piisavalt, et ka kõige suurem häda ära majandada. Järgmine võimalus segamatult hobuseid joota tuleb „Vaiana” 51. minutil (pissipausi pikkus neli minutit) ja viimane võimalus potile tormata on filmi 88. minutil.

"Põhimõtteliselt on mul terve „Vaiana” vältel võimalik kolm korda pissil käia, millest kahte ma ka kasutan."

Ja tõepoolest: lugu ei kaota midagi, ma saan kõigest aru ja suudan seansi lõppedes lapsega nähtu üle arutada, justkui istunuks ma kogu aeg saalis.

RunPee andmebaas on põhjatu, selles leidub tuhandeid ja tuhandeid filme ning kohe, kui mõni uus linateos valmib, töötlevad RunPee spetsid selle läbi ja maailm on taas mõnevõrra õnnelikum paik – issid pissind ja lapsed rõõmsad. Kui RunPee ei ole praktiline ja vajalik rakendus, siis ma ei tea, mis on.

PS. Teine sarnane, kuigi mõnevõrra kaheldavama praktilise väärtusega rakendus on „Places I’ve Pooped” ehk eesti keeles „Kohad, kus ma olen kakanud”. See fantastiline leiutis võimaldab salvestada kõik kohad, kus ma hädal olen käinud, olgu need siis avalikud käimlad, kodused WC-d või metsatukad.

Vähe sellest, nimetatud äpi kaudu õnnestub mul ühineda PoopNet nimelise kogukonnaga, kus teised kaka- ja pissikaardistajad üksteist jälgivad. Kui Ants või Malle potil asjaga ühele poole saab, annab ta sellest teistele PoopNeti kasutajatele teada. Raske öelda, miks võiks taoline info kedagi huvitada, ent „see on imeline maailm, kus me elame”, nagu Üllar Jörberg kunagi laulis.

Mihkel Raud

28.12.2016