Mida totakam asi, seda suurema tõenäosusega ta mulle meeldib. Oled Sa kunagi mullikile sõrmede vahel mudinud? Tead küll, see pisikeste padjakestega kile, mille sisse on hea ning turvaline purunemisohtlikke esemeid pakkida.

Kas pole mõnus mullikile padjakesi sõrmede vahel ükshaaval puruks litsuda? Ma võin pool päeva mullikile seltsis veeta ja veedaksin ilmselt terve, kui asi abielulahutusega ei lõpeks.

Nüüd on minu ellu saabunud uus õndsus. See on näpuvurr ehk inglise keeles fidget spinner - tilluke lilleõit meenutav junn, mida on keskelt hea kinni hoida ning vurrina sõrmede vahel pööritada. Reeglina on näpuvurr valmistatud plastmassist, kuid minu kollektsioonis on ka metallist fidget spinner‘eid.

Näpuvurri keerutamisest pole mõnusamat (ning hüpnootilisemat) tunnet olemas! Lastele käib muidugi närvidele, et ma kõik nende vurrid endale olen võtnud. Kuid minu privileeg on majas reeglid kehtestada ja värskeim Raudade pere seadus ütleb sõnaselgelt: näpuvurri tohib võtta alles siis, kui issi on kinnitanud, et ta lähema poole tunni jooksul sellega mängida ei taha.

Ameerikas on täielik näpuvurride buum ja kuigi kolmnurkse gadget‘i sõrmede vahel pööritamine aitab stressi maandada, on need paljudes koolides keelatud. Pidavat keskendumist segama ja see on kahtlemata tõsi, sest näpuvurr röövib iga inimese jäägitu tähelepanu, kes lähema kümne meetri raadiuses viibib.

Näpuvurride vaenlased levitavad minu lemmiklelu kohta igasugust jama. Näiteks olla üks mees oma fidget spinneri’ga kogemata tilli küljest lõiganud. Näpuvurr pidavat maakera gravitatsiooni keset muutma. Näpuvurr olla täis ohtlikke aineid. Ja nii edasi. See kõik on loomulikult pahatahtlik jama!

Küll aga saab fidget spinnerisse pisikesed Bluetooth kõlarid panna ja need vajavad omakorda laadimist, mis ühes ameerika kodus näpuvurri põlema pani. Aga see on ka ainus faktiline vastuargument, pealegi piisavalt tühine, et mind ja minu vurri lahutada.

Niisiis - stressipallide aeg on läbi, tere tulemast, näpuvurrid! Annaks taevas, et eesti koolides neid ära ei keelata. Ma käin neis nimelt tihti esinemas ja oleks mage, kui ma ukse peal valvurile oma näpuvurri peaksin ära andma.

Ahjaa. Kas keegi tamagotchisid mäletab? Oli selline pihku mahtuv digitaalne koduloom, kes ära suri, kui sa talle õigel ajal süüa ei andnud (ehk mingile pagana nupukesele ei vajutanud). Kas keegi mäletab ansamblit Milli Vanilli (kellelt Grammy ära võeti, sest selgus, et nad oma plaatidel ise ei laulagi)?

Kas kellegi on meeles Pokemon Go, mida veel mõned kuud tagasi isegi täiskasvanud inimesed Eesti linnade tänavatel mängisid? Ning oskab äkki keegi öelda, kuhu paigutub selles kiirelt tekkinud ja veel kiiremini kadunud kultuurinähtuste rivis fidget spinner? Milli Vanilli ette ja tamagotchi taha, või vastupidi? 

Mihkel Raud

23.08.2017