Apple'i poed on nagu veneaegsed restoranid

3 minuti lugemine

Lõpuks õnnestus mul läbida rituaal, millest varem vaid kuulnud olin: tuliuute Apple’i toodete ostmiseks järjekorras seismine! Kusjuures järjekorda ei olnudki.

Reedel tulid uued iPhone’id ning Apple Watchid Ameerikas müügile ning sättisin end poe avamiseks kohale. Sõitsin Chicago südalinnast meelega veidi eemale, lootuses, et äärelinna Apple Store’i ukse taga on vähem rahvast. Miks peaks seal üldse rahvast olema, tekib õigustatud küsimus. Sest alati on olnud, kõlab enam-vähem adekvaatne vastus. Apple’i sabadel on pikk ajalugu.

Apple Watch

Vanasti võtsid fännid juba paar päeva varem kaupluste uste taga järjekorda, et uuest iPhone’ist jumala pärast mitte ilma jääda. Nõudlus oli toona suurem kui Apple’i võimekus telefone klientidele ette anda.

Apple’i tootmisvõimekus hakkas aastatega kasvama, kuid öösiti poeukse taga külmetavad kunded osutusid omamoodi turundusnipiks ja pildid väsinud – kuid õnnelikest! – fanaatikutest, kes hommikul oma gadget’i kätte said, oli võimas reklaam. Nii tekitas Apple väidetavalt kunstliku defitsiidi, et iPhone’i uutele mudelitele eksklusiivsust lisada – telefone oli ladudes küll piisavalt, ent müüki anti neid jupphaaval.

Tänaseks on konkurents nii tihedaks muutunud, et mõistlikum on lolli mängimise asemel kohe avapäeval nii palju telefone müüa kui vähegi võimalik. Või siiski mitte?

Ma olin reede hommikul Apple’i poodi jõudes pehmelt öeldes üllatunud: kaupluses oli inimesi umbes tosin, töötajaid ligi kaks korda rohkem, kuid ukse taha oli moodustunud saba.

„Ma tahan uut kella,” astusin esimesele igavlevale müüjale ligi.

„Mmmm, kas teil broneering on?”

„Mis broneering?”

„Minge sinna välisukse juurde, näete, seal on järjekord, pange ennast kirja ja võtke sappa.”

„Kas te ei müü siis täna oma uusi kellasid?”

„Müüme küll, aga teil tuleb sappa võtta.”

„Miks? Poes pole peaaegu kedagi, vabu töötajaid on lademetes, miks ma pean järjekorras seisma?”

„Mmmmm, palun minge järjekorda.”

„Kaua seal läheb?”

„Mitte üle tunni.”

Tund aega? Ukse taga sabas oli heal juhul kümme inimest, poes sees vähemalt kakskümmend logelevat müüjat. Milles asi?

Traditsioonides on asi, vaat mis. Kui Apple uued tooted välja laseb, seisavad inimesed sabas. Sest kui saba ei ole, peab toodetel midagi viga olema. Kui aga midagi on raske saada, siis küllap on asi väärtuslik!

Võtsin järjekorda nagu kästud. Lähenes uus müüja ja küsis, mida ma osta tahan.

„44millimeetrist uut kella,” vastasin.

„Ma vaatan, kas meil neid üldse on piisavalt,” tegi müüja tähtsa näo ja hakkas oma iPadis midagi otsima. Mina mängisin lolli kaasa – tegin mureliku näo ja seletasin, kui jube õnnetu ma oleksin, kui uut kella polegi.

„Õnneks on!” teatas müüja. Muidugi on. „Oodake natuke, peagi tuleb inimene ja tegeleb teiega.”

Paarikümne minuti pärast tuligi. Sain oma kella kätte, väljusin kauplusest ja tajusin järjekorras seisjate kadedaid pilke. Mine tea, äkki saab träni otsa ja neil tuleb homme tagasi tulla. Saab ta jee. Naera puruks.

Kell ise on muide super. Kirjutasin sellest üsna hiljuti, ent nagu toona ennustasin, tuleb Apple’i uus nodi enne hinnangu kujundamist oma silmaga üle vaadata. Apple Watch Series 4 ekraan on tuntavalt suurem, aku märgatavalt parem ja kell ise tajutavalt nobedam. Ja enam ei pea „hey Siri” ütlema, kui tahad, et kell sulle Judas Priesti kõrvaklappidesse pritsiks. Piisab randme tõstmisest ja „play Judas Priest” lausumisest (see uuendus on tarkvaraline ja töötab kuuldavasti ka vanemates kellades).

Uusi telefone näppisin kah. iPhone XS on täpselt nagu X, kuigi natuke kiirem ja veidi parema kaameraga. iPhone XS Max on aga korralik labidas – sellega on juba telekatki võimalik vaadata ning hea pimedal tänavanurgal ligi astuvale pätile vastu pead virutada. Aga sellest juba peagi pikemalt.

Mihkel Raud

23.09.2018