Nutiseadmed ümbritsevad tänapäeva lapsi sisuliselt esimesest eluaastast alates, kuid reeglina ei saa lapsed täiesti enda kasutusse internetiga ühendatud telefoni enne lasteaia lõppu või kooli algust. Selle otsusega kaasneb enamasti lapsevanema hirm, kas tema laps on küberohtude eest kaitstud.
 
Kuigi lapsevanema elu on tehtud ühelt poolt lihtsamaks, sest rakendusi nagu populaarne Family Link, mille abil lapsel n-ö silma peal hoida, on kümneid, ei asenda siiski miski avatud dialoogi ja usalduslikku suhet. Kõige levinum meede ehk ajapiirangu seadmine ei pruugi internetis peituvate ohtude vastu aidata.
 
Näited, mis aitavad...
 
Esimene samm turvaliseks internetikasutamiseks on end sellega kaasnevate riskidega kurssi viia. Internetis võib kõigiga halba juhtuda, oluline on ennetada ja abistada. See kehtib nii lapsevanema kui ka lapse puhul.

Oma andmete kaitsmiseks tasub kasutada tugevaid salasõnu, mida on teistel raske ära arvata. Internetis käitutakse samade reeglite järgi kui tavaelus: tuleb olla viisakas, aga ka ettevaatlik. Võõrastega ei tohi isiklikku infot jagada, kõik seal nähtu või kuuldu ei pruugi olla tõene ja inimesed pole ka tihti need, kellena end esitlevad.
 
Tõenäoliselt ei lange lapsed välismaiste printside õnge, kes pakuvad neile miljon dollarit, kuid nad võivad end segada petuskeemidesse, mis võivad tunduda pealtnäha ahvatlevad. Näiteks pakuvad tasuta juurdepääse mängudele või erifunktsioonidele. Selliste mustrite puhul soovitakse ligi pääseda enamasti vanemate krediitkaardiandmetele ehk tegemist on andmepüügiga.
 
Teine otsene risk on pahavara, mis installitakse ilma ohvri loata ja see sooritab arvutis kahjulikke toiminguid, näiteks tegeleb teie isikliku teabe varastamisega või muudab teie seadme ''botnetis-iks ". Botivõrk on Interneti-ühendusega seadmete kogum, mis võib hõlmata personaalarvuteid (PC-sid), servereid, mobiilseadmeid ja asjade Interneti (IoT) seadmeid, mis on nakatunud ja mida kontrollib tavaline pahavara, sageli nende omaniku teadmata. See põhjustab seadme aeglast jõudlust.
 
Suur osa laste postitustest on avalikult nähtaval. Siinkohal võiks neile meelde tuletada, et kui ema ja isa näevad, mida ta internetis teeb, näevad seda ka kõik teised. Rääkige oma lastele avameelselt avalikest postitutest ja sellest, mida need teie laste ja kogu pere jaoks kaasa võivad tuua.
 
Mobiiltelefoni kasutamisel võiks lapse kontole seada konkreetsed kulupiirid, Tele2 võimaldab seda teha iseteeninduses. Kulupiiri eesmärk ei ole lapse kõnede ja sõnumite piiramine, vaid kindlustamine, et potensiaalne viirus või teadmatult tellitud tasuline perioodiline sisuteenus ei saaks palju pahandust teha.
 
Veebis on ka väga palju toredat, tänapäeva lapsed kasutavad nutiseadmeid lõbustuseks, aga ka koolitöödeks ja omavaheliseks suhtluseks ning mängimiseks. Viimase osas on lapsevanema elu lihtsustanud selline tore keskkond nagu Spoofy.ee. Spoofy õpetab lastele mänguvormis muu hulgas internetiohtusid ja veebis käitumist, olles kaasahaarav ja õpetlik.
 
Parim kaitse pettuste vastu on teadmine, et kui pakkumine kõlab liiga hästi, et olla tõsi, siis see tõenäoliselt polegi tõsi. Õpetage oma lapsi kriitiliselt mõtlema.
 
Ja nagu ikka, kahtlase sisuga meilide ja kõnede osas tasub nendest kindlasti teada anda Politsei- ja Piirivalveameti infoliinile 612 3000 või edasta info läbi kodulehe siit. 12250 on SMS pettustest teavitamise number, mille kaudu saavad Tele2 era- ja ärikliendid edastada kahtlased tekstisõnumid Tele2 Eesti AS küberturvalisuse ekspertidele. Teenuse eesmärgiks on ennetada, vähendada ja sulgeda telefoni teel läbiviidavaid pettuseid. Tele2 kliendile on see teenus tasuta. 
 
Olge valvsad! #põhjusegateadlik

Autor: Triin Palts, Tele2 küberturvalisuse spetsialist