Ehk tunned – või oled ise nende seas – inimest, kes kasutab eranditult Apple'i tooteid ning põhjendab oma valikuid lausetega “kõik lihtsalt toimib” ja “olen alati neid kasutanud”? Kui iOS ökosüsteemi võludest ja piirangutest on rohkem juttu olnud, siis praktikas kohtame samale platvormile rajatud seadmete sümbioose ka Samsungi, Google, Huawei jt tootjate juures.  

Vanasti oli asi üpris must-valge.

• Ühel käel oli “suletud” iOS platvorm, kus kõik Apple'i seadmed suhtlevad omavahel ülimalt ladusalt, aga “võõraid” seadmeid naljalt peole ei lubata. Kui Sul oli taskus iPhone, siis kõige sujuvamat kasutuskogemust pakkusid just AirPodsid, käe peale tundus loogiline panna Apple Watch ja nõnda edasi.

• Teisel pool oli “avatud” Android süsteem, kus sisuliselt polnud vahet, kas kasutasid Samsungi telefoni koos Sony kõrvaklappide ja FitBit käekellaga või muud meelepärast kombinatsiooni. Valikut kui palju, aga samas ka potentsiaalset segadust. Nagu rahvusvaheline tippkohtumine, kus kõik räägivad eri keeles. 

Ökosüsteemide vastandumine väljendus kõige selgemalt telefonides endis – Androidiga seadme said oma käe järgi täpselt nii ilusaks või koledaks muuta, kui soovi oli ning iPhone'i puhul pidid leppima ettenähtud mängureeglitega, olgu selleks AirDropiga failide jagamine, Lightning kaabliga laadimine, iCloudi kasutamine või hoopis ikoonide muutmise võimaluse puudumine. 

Tõhusa ökosüsteemi loomise plussid on ilmselged: sujuvam kogemus tarbijale ja suurem käive tootjale. Miinuseks ühe brändi juures “kinni” olemine ja liigne sõltuvus. 

Samm paremuse suunas

Õnneks on viimaste aastate arengud olnud helged – tootjad ei ole enam sedavõrd kapseldunud ning ollakse nõus üksteisega koostööd tegema. Kõige ehedam näide on targa kodu universaalne ühendusprotokoll nimega Matter, mille eesmärk on tagada erinevate tootjate seadmete sujuv koostöö ja tulevikukindlus. Selle suunal teevad koostööd kõik suuremad tehnikatootjad eesotsas Samsungi, Google, Apple'i, Amazoni ja Xiaomiga.

Samuti annab Apple iga aastaga oma kasutajatele aina enam kontrolli ja valikuvabadust. Kui osa tänust läheb tootja poolt tehtud otsustele, siis kaabut tuleb kergitada ka Euroopa Liidu regulatsioonide ees, mille tagajärel kasutavad Apple'i seadmed nüüd universaalset USB-C laadimispesa ning mille tulemusena on alates iOS 17.4 uuendusest võimalik Safari asemel kolmandate osapoolte brausereid täisvõimsusel kasutada. 

Lisaks ootab Apple’it ees kohustuslikus korras ökosüsteemi piirangute leevendamine, mis annab kasutajatele tulevikus võimaluse teiste tootjate kõrvaklappidega sujuvalt audiot vahetada, kolmandate osapoolte nutikelladel iOS teavitusi näha jne (täpsem ülevaade The Verge uudises).

Kuidas ökosüsteemid enda kasuks tööle panna

Kõigele vaatamata on ökosüsteemidel endiselt palju plusse, mis võimaldavad sul oma elu tunduvalt mugavamaks muuta. Siin neist 10.

1. Sujuv failide jagamine. iCloudi ja AirDropi võlud ning valud ei vaja laiemalt tutvustamist, kuid vähesed teavad, et Androidi maailmas saad sülearvuti ja telefoni sidumiseks kasutada “Link to Windows” nimelist funktsiooni, mis võimaldab paari nupuvajutusega pilte ja dokumente ühest seadmest teise sikutada.

2. “Lõika-ja-kleebi” ehk funktsioon, mis võimaldab sul ühes seadmes kopeeritud teksti teise sama ökosüsteemi seadmesse kleepida. Kui iOSil töötab “Universal Clipboard” lihtsalt ja laitmatult, siis Androidi + Windowsi seadmete puhul pead sarnase funktsionaalsuse kasutamiseks esmalt umbes 5 minutit erinevates seadetes pusima.

3. Lisavarustuse tarkus. Üks suur pluss sama ökosüsteemi seadmete kasutamise juures on teadmine, et sel viisil pigistad oma lisavidinatest maksimumi välja. Võtame näiteks nutikellad. Androidiga telefoni omanikul pole Apple Watchi sisuliselt mõtet osta, kuna enamik kella võimekusest jääb kasutamata. Sarnase loogika kohaselt saad Galaxy Watchiga EKG-d mõõta vaid siis, kui sul taskus Samsungi telefon. Või kui tahad hädasti kasutada Galaxy Budsidega reaalajas tõlkimist, siis selleks peab olema just Samsungi telefon.

4. Ekraanipinna suurendamine. Mõnikord võib juhtuda, et sülearvuti ekraanist jääb väheks. Sel puhul saad ökosüsteemi maagia abil läpaka ekraani pikendada näiteks kõrvalolevale tahvelarvutile. Samsungi puhul kannab funktsioon nime “Multi control” ja Apple'i puhul “Sidecar” või “Universal control”, kui soovid ka hiire ning klaviatuuriga mugavamalt seadmete vahel möllata.

5. Paroolide ja WiFi jagamine. Kui sul on taskus iPhone, siis tea, et saad kõigest paari klikiga teistele õunaseadmetele mugavalt WiFi võrke koos parooliga jagada või enda seadmetele hotspotti tekitada.

6. Sujuvus ja kvaliteet. Audiosisendi automaatsest vahetamisest oli enne juba põgusalt juttu, kuid tea, et lisaks Apple’ile oskavad ka Samsungi, Google ja Huawei nööpkõrvaklapid ökosüsteemisiseselt sama trikki. 

7. Režiimide sünkronisatsioon. Kui lähed õhtul magama, siis “Do not disturb” režiimi aktiveerimine ühes seadmes lülitab (soovi korral) sama režiimi sisse ka teistes ökosüsteemi seadetes.

8. Seadmete juhtimine. Kasuta Macil “Mirroring” funktsiooni, et arvuti ekraanilt oma iPhone’i täielikult kontrollida. Või kasuta SmartThings äppi, et oma nutitelefon telekapuldiks muuta ja näiteks Samsungi telekat juhtida.

9. Targa kodu loogikad. Sama SmartThings äpi abil saad ka teisi targa kodu seadmeid juhtida ja näiteks seadistada, et robottolmuimeja asub puhastusretkele just siis, kui sina hommikul majast välja astud. Või et sulle tuleb automaatne teavitus kui külmiku uks lahti jäi või kui pesumasin lõpetas. 

10. Nutiträkkerid ja seadmete asukoha tuvastamine. Möödas on ajad kui üks kõrvaklapp läks kuhugi voodi alla kaotsi. Enamik ökosüsteeme kuvavad mugavalt seotud seadmete hiljutise asukoha ja võimaldavad helisignaali abil seade üles leida. Samuti töötavad enamik nutiträkkereid ainult kindla ökosüsteemi raames.

Lõpetuseks

Majanduspoliitilise killustumise taustal oleme ökosüsteemide vaates jõudnud mõneti vastupidisesse ajastusse, kus ökosüsteemide müürid on madalamad kui kunagi varem. Kasvav tarbijate surve ja Euroopa Liidu regulatsioonid on sundinud tootjaid avatusele, kuid täielikust taevamannast oleme veel kaugel. 

Isegi kui kõik otsesed ja vähemselged barjäärid ära kaotada, jäävad meile alles isiklikud, enesele seatud takistused, koodnimega “harjumused”. Ega ilmaasjata öelda, et inimene on oma harjumuste ori…