Tele2 blogi
Nutimaailma teejuht – nõuanded, seadmete arvustused, võrdlused, nipid ja muud kuumad teemad!
Tele2 blogi
Kujuta ette seda pilti – akna taga langeb lai lumi, sina istud tugitoolis, villased sokid jalas ja sirvid ennastunustavalt TikTok’i… ja äkki tunned, et toas on kuidagi liiga vaikne. Tõstad pilgu moblalt ja näed ka põhjust – ülejäänud pere vaatab sind, oodates, et sa ka laua taha istuksid ja kõik sööma hakata saaksid. Tuttav tunne? Sotsiaalmeedial on komme meie kõigi tavaelu üle võtta – Tervise Arengu Instituudi (TAI) uuringu kohaselt esines juba 2021. aastal pea 10% põhikooliõpilastest sotsiaalmeedia sõltuvuse sümptomeid. Kui ringi (ja ka peeglisse) vaadata, siis on ilmselge, et parem pole olukord ka teistes vanusegruppides. Järgnevalt väike valik rohkem või vähem teaduslikke põhjendusi, kuidas ja miks veeta pühade ajal vähem aega eraldi ekraani taga ja rohkem koos laua taga.
Ekraani taga saad igasugu kasulikke asju teha...
Fakt on, et ekraaniaeg ei ole eranditult kahjulik – kuidas muidu saaksid sa Londonisse kolinud sõbrannaga üle päeva lobiseda või keset vestlust mõnda huvitavat fakti kontrollida? Ja tegelikult võid ju enne koolivaheaja Kanaaride trippi koos terve perega selle abivalmis öökulli saatel hispaania keelt ka õppida, sest mi gato bebe leche, onju? Kuid tasub meeles pidada, et liiga palju aega ekraanis võib põhjustada sõltuvust ja mõjutada vaimset tervist – Johns Hopkinsi Ülikooli uuringute kohaselt võib sotsiaalmeedia liigne kasutamine suurendada ärevust ja depressiooni, eriti lastel ja noortel. Nii et kuigi nutitelefonid on suurepärased vahendid õppimiseks, tasub siiski meeles pidada, et kõigega tasub piiri pidada.
...aga see aeg
Iga sõltuvuse puhul on üks negatiivne kõrvalmõju, millest mööda ei pääse – raisatud aeg. Näiteks TAI uuringus osalenutest veedab sotsiaalvõrgustikes vähemalt 2 tundi päevas 47% poistest ja 63% tüdrukutest. Kujuta ette, kui mitu raamatut selle mahascrollitud ajaga lugeda jõuaks. Või kui palju jalkat või mõnda pilli mängida! Pühade ajal võid sellesse kasutamata võimaluste nimekirja lisada lähedastega koos aja veetmise.
...aga see vaimne tervis
Sotsiaalmeedia on kahe teraga mõõk – kuigi erinevate uuringutega on avastatud, et keskmisest kõrgemad depressioonimäärad esinevad nii neil, kes sotsmeediat liiga palju külastavad, kui ka neil, kes seal üldse ei käi, siis keskmiselt on praegusel ajal suuremaks probleemiks siiski sotsmeedia ületarbimine. Nii näiteks selgub Norstati selle aasta märtsi uuringust, et Eesti noored on muutunud viimastel aastatel sotsiaalmeediast aina rohkem sõltuvaks, millega on kasvanud noorte seas ka meeleolu kõikumine ja unehäired. Probleem on muutunud nii teravaks, et Eesti koolipsühholoogid tegid 2024. aasta septembris nutitelefonide koolis kasutamise kohta avaliku pöördumise, milles kutsuvad üles piirama koolides nutitelefonide kasutamise aega, kuna usuvad, et selline käik aitaks õpilastel omandada paremini nii akadeemilisi kui sotsiaalseid teadmisi. Täiskasvanute elu on keerulisem, kuna pead sotsmeedia tarbimise osas endale ise piirangud välja mõtlema – ja mis kõige hullem – üritama neist ka kinni pidada. Kui sul selgroost ei piisa, siis võid alati üritada oma meelekindlust kuidagi mänguliselt turgutada – näiteks leppida kokku, et kui sa suudad pühade ajal igal päeval oma Instas scrollimist poole tunni peale tõmmata, võid endale jõululauas boonuseks ühe verivorsti rohkem võtta.
...aga see liikumine
Inimeste istuvamaks muutunud elustiil tähendab seda, et mõnel päeval annab pulsikell punast ainult juhul, kui sa kolme väga naljakat kassipilti järjest näed. Kui sa tunned, et mitte kuidagi end pühade ajal mobiili küljest lahti ei saa, siis üks võimalus on oma laisemapoolne keha ära petta – kõrvakad kõrva ja mingi suvaline podcast peale ja enne kui keha aru saab, et midagi valesti on, on ta juba tund aega ringi jalutanud ja sina tead palju rohkem Aafrika elevandi paaritumiskommetest või mõne iduettevõtte guru keerulisest lapsepõlvest. See pole kasulik mitte ainult su füüsilisele vaid ka vaimsele tervisele – mõtle kui hea on mõne uue põneva teadmisega jõululauas teemat vahetada juhul, kui keegi hakkab sellest rääkima, kui edukas see tädipoeg Karl ikka on või et mis hinnaga keegi oma korterisse uued liistud sai.
...aga see uni
Heidad üheteist paiku voodisse ja kiidad end mõttes tubliduse ja vastutustundlikkuse eest. Ainult korraks teed veel mobla lahti, et vaadata mis Instas toimub… ja järsku on kell kaks!? Kui see stsenaarium tuttav ei tundu, siis meie õnnitlused. Kui aga tundub, siis kaastunne – rohke ekraaniaja üks tuntavamaid mõjusid on vähenenud unetunnid. Ühest küljest tekitab enne magamist doom- või joy-scrollimine adrenaliini ning samas häirib ekraanilt tulev sinine valgus keha naturaalset instinkti puhata. Pikas perspektiivis toob see kaasa hulga erinevaid terviseprobleeme, kuid lühemas plaanis midagi veel hullemat – hommikuse pahura sinu.
Mida koos teha?
Üksi areneda on tore, aga pundis lihtsam. Kuna ekraanide taga veedetud aeg on kasvanud läbi kõigi põlvkondade, siis siin neli näidet, kuidas on kergem üheskoos paremaks hakata.
-
Näidake teineteisele eeskuju! Ükskõik, kas moblas veedab liiga palju aega su laps või vanaema – parim moodus neid sotsmeediast välja saada on see, kui sa ise kogu aeg nina moblas pole. Kui sina netis olemise asemel hoopis kohal oled, on seda suurema tõenäosusega ka teised.
-
Tehke midagi toredat! Olgu see ühine lauamäng, jalutuskäik või õhtusöök – inspireeru ümbritsevast ja lähedastest. Oleme kindlad, et sul ema ka crushiks pigem kvaliteetaega, kui candy’sid.
-
Leppige kokku reeglid! Midagi pole teha – inimene ei ole alati nii tugev, kui ta tahab või ette kujutab ja seetõttu on ekraanist eemale rebimiseks ühised kokkulepped tihti parem lahendus, kui kellegi selgroo usaldamine. Olgu nutihaige 5- või 95-aastane ja olgu põhjuseks Roblox või Instagram – võite näiteks kokku leppida, et moblamänge mängitakse pühade ajal päevas maksimaalselt tunni ning et ühise õhtusöögi ajal jäävad moblad üldse teise tuppa.
-
Anna tähelepanule puhkust! Lihtsaim moodus end ekraanidest eemale rebida on mängude ja sotsiaalmeedia saitide märguannete kinni paneme. Tõsi, see võib esimese hooga tunduda kui oma sotsiaalse nabanööri läbilõikamine, aga kinnitame, et sa hakkad peatselt nautima seda, et oma aja kasutamise üle otsustad sina ise, mitte mõni telefonist tulev plõnn.
Ole enda vastu lahkem! Kui midagi muud ei tööta siis tee see teekond endale ja teistele mänguliseks - pange moblale peale programmid, mis sotsmeedias veedetud aega mõõdavad ja premeerige end iga väiksemagi liigutuse eest vastavalt. Hängisid Instas sel nädalal 27% vähem? Tundub, et keegi on jäätise ära teeninud.
Kui tahad sotsiaalmeedia mõjude kohta rohkem edasi lugeda, siis alt leiad käesolevas artiklis viidatud artiklid.
Artiklid:
-
Social Media and Mental Health in Children and Teens https://www.hopkinsmedicine.org/health/wellness-and-prevention/social-media-and-mental-health-in-children-and-teens
-
Electronic media use and sleep in children and adolescents in western countries: a systematic review https://bmcpublichealth.biomedcentral.com/articles/10.1186/s12889-021-11640-9
-
Eesti Koolipsühholoogide Ühingu avalik pöördumine https://koolipsyhholoogid.ee/poordumise-taust/
-
Postimees / UURING: Üle veerandi lapsevanematest leiab, et nende laps on telefoni kasutades tujukam https://tervis.postimees.ee/8013015/uuring-ule-veerandi-lapsevanematest-leiab-et-nende-laps-on-telefoni-kasutades-tujukam
-
ERR / Koolipsühholoog koolid vajavad nutitelefonidele reeglite kehtestamisega abi ja tuge https://menu.err.ee/1609471474/koolipsuhholoog-koolid-vajavad-nutitelefonidele-reeglite-kehtestamisega-abi-ja-tuge