Kuidas aru saada, mis tujus Su lemmik on või mida ta mõtleb, kui teda patsutatakse? Asjade internet tõttab appi – lähiaastatel muutub meie suhtlus loomadega märkimisväärselt ning eesrindlikumad loomaomanikud kasutavad uusi tehnoloogiaid juba täna.

Seda, et asjade internet on peagi muutumas ka loomade internetiks, kinnitab Tele2 tegevjuhi Argo Virkebau sõnul aina suurenev hulk võrku ühendatud koduloomi ja firmasid, mis loovad kantavaid seadmeid ehk wearables’e inimeste asemel hoopis loomadele. Kõige edumeelsemad on hetkel ses valdkonnas idamaad.

"Näiteks Jaapanis on rohkem koduloomi kui lapsi ning nende omanikud kulutavad lemmikutele keskmiselt kümnendiku oma sissetulekutest, seega ennustatakse loomade internetile suurt edu. Aastaks 2020 on võrku lülitatud iga kümnes koduloom“

- Argo Virkebau

Esimest loomadele mõeldud nutiseadet tutvustati eelmise aasta alguses Jaapanis, kus Anicall tuli turule nutika plastikust kaelarihmaga koertele ja kassidele, mis saadab omaniku nutikellale bluetoothi kaudu infot loomakese asukoha kohta, analüüsib tema käitumist ja emotsioone, jälgib pulssi ja hingamistegevust ning vajadusel annab märku looma kadumisest. 

Pärast esimest pääsukest on Virkebau kinnitusel turule jõudnud aina nutikamaid GPS-i, wifi, bluetooth’i või mobiilse interneti ühendusega varustatud wearables’e, mis jälgivad peamiselt koerte või kasside igapäevaseid tegemisi ja monitoorivad nende tervist. Loomadele mõeldud nutiseadmetega käivad kaasas mobiilirakendused, mis võimaldavad inimestel reaalajas jälgida lemmiku liikumistrajektoori, elutähtsate tervisenäitajate muutumist ning analüüsida isegi nende käitumist ja tujusid.

„Nutivõru ja äpp annavad lemmiku omanikule teada, kas loom liigub piisavalt, kus ta on, kas ta parasjagu magab, jookseb või mängib ja isegi võrrelda tema tervisenäitajaid või edusamme sama tõu keskmise sooritusega,“ rääkis Virkebau ja tõi näitena koerte aktiivsusmonitori FitBark, mis on analoog inimeste FitBit’ile.

„Paljud nutirihmad, näiteks GeoDog ja Wüf pakuvad ka nii-öelda nähtamatu tara võimalust – omanik saab virtuaalselt määrata tsooni, kus koeral on lubatud liikuda ja annab omanikule märku, kui koer jookseb liiga kaugele ning võimaldab saata koerale häälkäsklusi,“ tutvustas Virkebau võimekamate koerte nutivõrude funktsionaalsusi, millele lisaks saavad eriti eesrindlikud loomaomanikud osta ka telefoni kaudu kaugjuhitavad mänguasjad.

Eestis on juba võimalik võrku ühendada näiteks jahikoeri, et nende asukohta nutitelefonist jahi ajal tuvastada – sellise koerte nutirihmaga on Virkebau sõnul välja tulnud kohalik idufirma Huntloc.

Lisaks koertele-kassidele lülitavad loomi, enamasti just lehmasid võrku ka USA suurfarmid, kus jälgitakse muutusi loomade tervises, tiinust, viljakust, isu ja piimatootlikkust, et viia tootlikkus maksimumini.

„USA-s on arvutatud, et igal aastal haigestub 40 protsenti lehmadest, mis tähendab 5 miljardi USD suurust kahju aastas, mida on loomade võrku lülitamisega võimalik ära hoida“

- Argo Virkebau

Võrku lülitamisest ei ole välistatud ka metsikus looduses elavad loomad. GPS-il põhinevate jälgimisseadmetega varustatakse ning jälgitakse täna ohustatud liike, näiteks elevante ja ninasarvikuid. USA-s aitab aga rakendus nimega Global Shark Tracker surfaritel jälgida, kus võrku ühendatud haid parasjagu liiguvad.

Virkebau sõnul on loomade nutivõrude massidesse jõudmisel täna veel suurimaks takistuseks akuprobleem. „Loomade küljes olevaid wearables’e ei saa ju laadida. Aku peab kestma mitu aastat, ent paljud tootjad pole seda veel suutnud saavutada,“ tõdes Virkebau. Siiski on loomade interneti laiem levik ainult aja küsimus.

Egle Merbach

07.07.2016

• Facebook
• Twitter
• Mail