Selline sündmus saab toimuda ainult kahes kohas ning ei, see ei ole Norra. Seal oleksid lihapallid ju kallimad. Jutt käib Helsingist, kuhu kogunes tervelt 20 000 inimese jagu tehnoloogiahuvilisi, et osa võtta Slushi konverentsist. Kas see rahvamass tegi seal ka peale lihapallide söömise midagi muud? Kohe räägin lähemalt.

Selleaastase Slushi läbiv temaatika oli roheline mõtteviis ning öko-šmöko. Kõik oli läbi mõeldud viimse detailini, alates Al Gore’i valimisest avakõnelejaks ning lõpetades põhjamaiselt mugavate kaubaalustega, mis olid istumiseks ette nähtud. Aluse peale oli visatud stiilne kaltsuvaip ning lillepotid tegid haaranguid vasakult ja paremalt. Isegi meeste WC-s oli lillepott. Kraanikausi kõrval.

Tõsi, mõnes aspektis korraldajate rohelisus vedas neid alt. Nimelt pidi üritus olema flaikuvaba, kuid sellele juhisele vaatamata pisteti mulle esimese 10 minuti jooksul juba flaiku näppu. See selleks. Mida tarka Slushil räägiti?

Roheline energia ning taaskasutus

Tesla plaanib juba pikemalt aega Euroopasse rajada gigatehast, mis toodaks akusid. Sellele pretendeerivad mitmed riigid ning mõistagi ladusid ka Põhjamaad lauale oma argumendid. Loogika on üpris lihtne ning veenev. Akude tootmine nõuab energiat. Väga palju energiat - 1 kWh mahutuvusega Tesla aku tootmine paiskab kõrvalnähuna õhku 150-200 kg CO2 ehk üks Tesla 100 kWh aku reostab õhku sama palju kui üks tavaauto kaheksa aasta jooksul. Ja just selle ökoloogilise jalajälje tõttu pole võimalik Tesla gigatehast rajada näiteks Hiinasse, vaid seda tuleks teha Põhjamaades, kus on võimalik gigatehase vankri ette rakendada loodussõbralik hüdroenergia.

Kui öko on moes, siis sellest saab aru ka moerahvas. Riide- ning materjalitööstus peavad enda protsesse loodussõbralikumaks rihtima, kuna keskmine tarbija muutub aastatega üha teadlikumaks. Kas teadsid, et ühe teksapaari ja T-särgi tootmiseks kulub ära selline kogus vett, mida üks inimene jooks ära kolme aasta jooksul? Suurettevõtted hakkavad tajuma nende trendide olulisust - Adidas töötas välja terve ketsikollektsiooni, mis on valmistatud ookeanist korjatud plastikust.

“Rohelise” suunaga idufirmasid oli Slushil muidu palju ning neil oli üks huvitav sarnasus. Enamikel olid rajajate seas teadlased või isegi doktorid (tihti rohkem kui üks). Puhas rõõm selle üle.

Andmed on uus nafta

20. sajandi majandust vedas nafta. 21. sajandil on selleks andmed. Samsungi president ning strateegiline juht Young Sohn tõi välja tõsiasja, mis paneb uskuma, et oleme andmerevolutsiooni alguses - hetkel analüüsitakse vaid 1,5% kõikidest andmetest, mis ringi liiguvad. Potentsiaali on ja kuidas veel. Juba praegu leiame suuremate aktsiaturgude tipust eranditult ettevõtted, kes tegelevad andmetega ning see trend ei näita peatumise märke. Autod ja telefonid on andmetest läbi põimitud, kuid inimeste puhul pole see veel toimunud. Mida inimeste füüsiliste andmetega teha? Tuvastada vähki ning monitoorida beebi tervist, on esimesed näited, mis pähe hüppavad.

Rääkides andmetest, ei saadud üle ka eetikast. Kui andmed ja nendega käsikäes käiv tehisintellekt on tulevik, siis kuidas see kõik suhestub inimestega, kes ei tunne end digimaailmas koduselt? Enam kui 70% ameeriklasi pelgab, et robotid ja tehisintellekt saavutavad tulevikus liiga suure kontrolli nende elude üle (isesõitvad autod ning töökohtade kadumine). Ja kui nii suur hulk inimesi kardab tehisintellekti, siis võime kihla vedada, et nad suudavad selle arenguteele ka tõkkeid püstitada. Seda enam on ohtlik, et innovatsiooni teevad tihtipeale inimesed Silicon Valley’s, mis hingab muu maailmaga võrreldes hoopis omas rütmis.

2018. aasta kevadel rakendub Euroopa Liidus andmekaitseseadus, mis võimaldab inimestel ise otsustada, mis andmeid ettevõtted nende kohta talletavad ja kasutavad. On see tõesti nii hea taevamanna kui paberil näib? Ainult aeg näitab.

Seni tuleb profülaktika korras mõelda elulisele näitele, kuidas üks tütarlaps otsustas Tinderi käest oma andmeid küsida. Vastuse ta sai ning selgus, et nelja aasta vältel on Tinder kogunud tema kohta 800 lehekülje jagu andmeid. Ja kuna tegu on kohtinguäpiga, siis enamik sellest oli väga personaalne info: vestlusajalood, kellega matšis ja millal, lemmiktoidud, hobid, Facebooki sõbrad, link Instagrami kontole, haridus, pildid jne. Oleks ju kahju kui need andmed lekiks või mis?

Kokkuvõtteks

Alustasime lihapallidega, lõpetame ka nendega. Kas teadsid, et 1 kcal liha tootmiseks kulutatakse 30 kcal jagu taimset valku? Mina ka ei teadnud. Ja just sellisel silmaringi avardaval moel oligi Slush 2017 väga lahe konverents.

Ahjaa, eestlased käisid ka laval: Taxify, Funderbeam ning võib-olla mõni veel. Kõike ei ole võimalik ka teada.