Kolm kuud ootamist sai viimaks läbi – Tele2 võttis müüki eksklusiivse mänguritelefoni Razer Phone 2 ja mina sain viimaks ometi sellele imeloomale käpad külge. Kas turul on kohta täiesti eraldi mängimiseks mõeldud telefonile või pigem tasuks teadatuntud kuldse trio – Samsung, Huawei, Apple – poole vaadata?

Välimus

Kui üks on kindel, siis on see, et Razeri telefoniga eristud massist. Välimuselt meenutab Phone 2 telliskivi. Ehk ainult vanemad Sony’d olid võrdväärselt kandilised. Kõik uuemad telefonid meenutavad aga pigem lutsukivi.

Telefonil on häbitult massiivsed ääred, mis ühest küljest valmistavad veidi pettumust, aga teisest küljest peidavad parimaid telefonikõlareid, mida minu kõrvad seni kuulnud. Bassi tümpsumine sokke jalast ei viruta, aga stereoheli paneb jala tatsuma küll. Kiirelt kadus vajadus telefonile bluetooth kõlar külge haakida.

Nautisin täiel rinnal Dolby Atmose tuge nii YouTube’st videosid vaadates kui ka PUBG mängus, kui ilma mingisuguse mureta kuulsin läheneva vastase jooksusamme. Ilma naljata, need kõlarid on täiesti omaette klassist.

Miks aga nad pettumust valmistavad? Olen harjunud, et teavitusriba alla lohistades tunnen sõrme all peegelsiledat ekraani. Nüüd aga tunnen esmalt midagi krobelist (sest kõlar on ju selline) ja seejärel saabub tuttav siledus. Samahästi võiks sõrme mööda juusturiivi libistada. Olgu, natuke liialdan, aga harjumatu kindlasti.

Käes tundub 220-grammine telefon igatepidi kvaliteetne. Tagakülg on klaasist (juhtmevaba laadimise tarbeks) ja vasaku serva keskel asuvad volüüminupud mõnusad. Kandiline korpus tähendab, et klaasile vaatamata ei ole telefon üle mõistuse libe. Võib diivani peale usaldada küll. Ainus soov on, et paremal küljel asuv sõrmejäljelugeja ei oleks niivõrd ühesugune ülejäänud korpusega. Kohati on raske täpselt õigele kohale pihta saada.

Tagaküljel tõmbab pilku helendav Razeri logo. Mõistagi saab sellega „mängida“, valides meelepärase värvi ja valida, kas logo alati helendab või ainult teavituste korral. Akut võtab see eputis ligikaudu ekstra 2-3% ühe tunni kohta.

Ekraan

Suure korpuse kohta on ekraan võrdlemisi väike (5,74 tolli). Olen nõus kõlaritele osa ekraanist ära andma, aga Razer võtab peale kõlarite veel natukene ekraanist ära, ümbritsedes selle musta ristkülikuga. Arusaamatu, miks? Otsest vajadust selleks ei ole.

Ekraani puhul tuleb ette heita, et see on LCD ekraan (Samsungi OLED ekraanid on ikka palju ilusamad!) ja siis tuleb paratamatult kiitma hakata. Razer Phone 2’l on väga unikaalne ekraan. Nimelt „värskendab“ see ennast väga kiiresti. Lausa 120Hz juures. Maakeeli tähendab see, et kõik, mis ekraanil näed, on siledam kui Turkish Airlinesi stjuardesside otsaesine. Imetlesin nii animatsioonide sujuvust kui ka lihtsalt menüüs skrollimist.

Refresh rate’i ehk ekraanil nähtava värskendamise sagedust saad ka ise muuta. Ja seda niisama brausides kui ka iga telefonimängu jaoks eraldi. Kindlasti mänguritele mokkamööda valik.

Ekraani resolutsioon on mõistagi tipptase, värvid on paigas ja eredaks läheb ka. Kui see oleks vaid OLED ekraan, oleks jackpot… Sinakat musta ei saa lihtsalt nautida.

Sisemus

Võrdlemisi raske telefoniga tuleb ka mahukas aku: 4000mAh. Mõistetav valik. 2019. aastal vähemaga enam naljalt ei lepigi. Ilus number paberil tõi head tulemused ka reaalsuses. Telefoniga jõudsin õhtusse küll. Isegi kui see mõnikord pikale venis. Üks tund intensiivset mängimist täisheledusel oleva ekraaniga vähendas akut 34% võrra. Kusjuures sellesama mängimise peale läks telefon ka natuke soojaks. Huvitava lükkena on Razer isegi laadimisadapteri ära brändinud.

Sisemälu on antud 64 GB. Telefonimängud on mahukad, seega võiks seda mälu rohkem olla. Õnneks on olemas välise mälukaardi lisamise võimalus.

Kui testi alguses elasin veel Android 8.1-ga, siis nädalake tagasi saabus telefonile ka Android 9 uuendus. Kiire telefon läks selle võrra veel kiiremaks. Muus osas on telefon asjatutest lisarakendustest vaba ja kaasa tuleb ka Nova Launcher, mis annab kasutajale päris vaba voli telefoni meelepäraseks seadistamiseks. Süsteemirakendused võõpas Razer endale omase rohelise värviga üle. Selle üle just väga ei rõõmustanud.

Kaamera

Razeril on keeruline ülesanne. Telefon asetab end hinna poolest päris kõvasse konkurentsi, kus nii Huawei kui ka Samsung pakuvad väga kobedaid telefone. Konkurentide telefonid on traditsioonilised ja riskivabad. Ja pea kõikides komplektides on kõrgel kohal kaamera.

Esimese Razer Phone’i kaamera sai kõvasti kriitikat. Ka kõige suuremad entusiastid ei suutnud telefoni kasutusele võtta, kuna selle kaamera oli alla igasugu arvestust. Nüüd on Razer aga kõvasti vaeva näinud ja proovinud kaamerast midagi reaalselt kasutatavat teha. Ja see peaaegu, et õnnestus! Rõhk sõnal peaaegu.

Telefonil on kaks 12 MP tagakaamerat, üks tavaline lainurk ja teine 2x telefoto (saad optiliselt sisse suumida). Kaamera äpp ise on võrdlemisi lakooniline. Beauty režiimist tasub pigem eemale hoida. Kaamera algoritmid tegelevad aktiivselt müravähendusega ja samal ajal keritakse fotode teravus tihti üle võlli. Tulemuseks tulevad fotod, mis iseenesest sotsiaalmeediasse pädevad, aga mitte palju enamat. See on ka mõistetav, kuna kaamera pole selle telefoni peamine müügiargument.

Video puhul saan tsiteerida tuttavat saarlast: „kärab kah“.

Kokkuvõte

Razer Phone 2 on vaieldamatult neile, kes soovivad eristuda. Plusside poolelt saad endale superhead kõlarid, kestva aku, kiire protsessori, 120Hz ekraani ja hõõguva logo tagaküljel. Vajaka jääb heast kaamerast, äärest-ääreni AMOLED ekraanist, piisavalt heast jahutamisvõimekusest ja selgelt eristuvast sõrmejäljelugejast.

Hiljuti on ka ilmnenud ebakindlaid kuulujutte Razeri telefonidivisjoni tuleviku kohta. Päris koheselt pille kotti ei pakita, aga ressursse mängitakse ümber küll. Eks ainult aeg näitab, kas näeme ka Razer Phone 3 või jääb spetsiifilise mänguritelefoni eluiga üürikeseks.

Vaata telefoni e-poest

Silver Tilk

08.03.2019