Internetist on saanud laste igapäevaelu lahutamatu osa, kuid erinevate sotsiaalmeedia-, mängu- ja striimingplatvormide lisandumisega on lapsevanematel keeruline oma võsukeste veebitegevustel silma peal hoida. Seetõttu on ohtudest rääkimine muutunud olulisemaks kui kunagi varem. Viimast kinnitavad ka numbrid - kui 2022. aastal tõkestas Tele2 Grupp internetivõrgus Euroopas üle 2,5 miljoni katse jõuda laste seksuaalset väärkohtlemist kujutavate veebilehtedeni, siis eelmisel aastal tõusis tõkestamiste arv üle 5,1 miljoni. 

Laste ja noorte jaoks kujutavad Tele2 jätkusuutlikkuse juhi Kristiina Aljas-Saarma sõnul eelkõige ohtu küberkiusamine ja seksuaalne väärkasutamine. “Lastele kingitakse telefone ja nutiseadmeid üha varasemas eas. Paneme kõigile lapsevanematele südamele, et kingitusega peaks kaasas käima avatud ja õpetlik vestlus internetis pesitsevatest ohtudest,” ütles ta.

Kurjategijad kasutavad suhtlusvõrgustikke

Kõige tõsisemad veebis varitsevad ohud on laste seksuaalne ahvatlemine suhtlusvõrgustikes, lapsporno levitamine, selle vaatamine ja allalaadimine ning kurjategijate väljapressimiskatsed. Näiteks võib kurjategija ähvardada avaldada juba varem välja petetud materjali, kui laps ei saada talle uusi alastipilte või -videoid.

„Tele2 on aastaid tegelenud seksuaalset väärkohtlemist sisaldavate materjalidega veebilehtedele ligipääsude süstemaatilise blokeerimisega. Uuendame blokeeritavate veebilehtede nimekirju reaalajas ja arendame oma süsteeme, et selles veelgi tõhusamad olla. Kahjuks näeme ajas siiski kasvavat trendi ehk seda, et katsete arv, kui palju proovitakse just lapspornot sisaldava sisuga lehtedele ligi pääseda, on ajas suurenenud,“ sõnas Aljas-Saarma.

Tele2 võitleb laste kuritarvitamise vastu veebis koos ECPAT-iga ehk koostöös üleilmse kodanikuühiskonna organisatsioonide võrgustikuga, mille eesmärk on lõpetada laste seksuaalne ärakasutamine. “Kahjuks ei piisa ainult veebilehtede blokeerimisest. Seetõttu on oluline lastele selgitada, et sotsiaalmeedias või veebimängus kohatud inimene ei ole alati see, kes ta väidab end olevat. Samuti seda, et suhtluskeskkonnas piltide küsimine ei ole alati süütu huvi. Oleks parem, kui noored teadvustaksid varakult, et mis internetti läheb, see sinna ka jääb,” ütles jätkusuutlikkuse juht.

Kiusamine tuleb nutiseadmega koju kaasa

Teine äärmiselt oluline murekoht puudutab küberkiusamist. “Kui varem said kiusamise ohvrid end vähemalt kodus rahulikult ja turvaliselt tunda, siis nüüd tuleb kiusamine koos nutitelefoniga koju kaasa,” ütles Tele2 küberturvalisuse spetsialist Triin Palts.

Tervise Arengu Instituudi 2022. aasta kooliõpilaste tervisekäitumise (HBSC) uuringu kohaselt on küberkiusamine nii poiste kui ka tüdrukute seas kasvav trend. Lausa iga viies noor koges viimase paari kuu jooksul küberkiusamist ning 7% õpilastest on seda pidanud taluma korduvalt, vähemalt kahel korral kuus. Seejuures satuvad tüdrukud küberkiusamise ohvriks sagedamini kui poisid.

“Internetis võib kiusamine toimuda nii avalikult kui ka suletud sotsiaalmeedia gruppides, näiteks Snapchatis. Kiusamine võib toimuda ühe inimese või grupi poolt. Lapsevanemad peavad arvestama, et kiusamisest rääkimine on lapsele äärmiselt keeruline, sageli ei taheta kiusamist vanematele tunnistada. Seetõttu tuleks olla tähelepanelik ning märgata, kui lapse käitumine on muutunud, sest kiusamise tagajärjed on äärmiselt tõsised, põhjustades stressi, ärevushäireid ja depressiooni,” sõnas Palts.

Rääkimisele lisaks aitavad tehnilised lahendused

Positiivsena on lapsevanemate elu lihtsustamiseks võimalik kasutada erinevaid rakendusi, näiteks populaarset äppi Family Link, mille abil lapsel n-ö silma peal hoida. Nooremate laste puhul võib olla hea mõte seadistada interneti kasutamise piiranguid, et nad ei satuks internetis lehekülgedele, mis on neile potentsiaalselt kahjulikud või ebasobivad. Olenevalt lapse vanusest saavad vanemad seada näiteks ka piiranguid tema arvutile ja nutiseadmetele või koduvõrgule, et ta ei pääseks potentsiaalselt kahjulikele või ohtlikele veebisaitidele üldse ligi.

Näiteks võimaldab koduvõrku väga hästi turvata Tele2 koduinterneti lahenduste juurde pakutav turvaseade Plume SuperPod™, mille abil saab isegi seadmepõhiselt määrata, millistele veebilehtedele pääseb ja millistele mitte. Samuti on võimalik nutitelefoni sisu piirata Digikaitse teenusega. Mööda ei tasu vaadata ka viiruse- ja pahavaratõrjetarkvaradest. Näiteks pakub Tele2 klientidele peamiselt viirusetõrjena tuntud Bitdefenderit, mis võimaldab seadmetele määrata muu hulgas ekraaniaja piiranguid ja pakub lapsevanematele järelevalve võimalusi. 

Millele peaksid lapsevanemad tähelepanu pöörama?

• Lapse kasutajakontode salasõnad peavad olema turvalised ja raskesti äraarvatavad.

• Lastele tuleks meelde tuletada, et kuigi internetis saab mängida ja suhelda võõraste inimestega, siis ei tohiks neile kunagi jagada oma isiklikku infot.

• Külastada tasub lehte kiusamisvaba.ee/, kus on välja toodud ohumärgid, mis viitavad sellele, et last kiusatakse ning soovitused, kuidas teda aidata.

• Lapsed võivad samuti kelmuste ohvriks sattuda. Petuskeemid võivad näiteks pakkuda tasuta juurdepääse mängudele või erifunktsioonidele. Selliste mustrite puhul soovitakse ligi pääseda enamasti vanemate krediitkaardiandmetele ehk tegemist on andmepüügiga. 

• Suur osa laste postitustest on avalikult nähtavad. Siinkohal võiks neile meelde tuletada, et kui ema ja isa näevad, mida ta internetis teeb, näevad seda ka kõik teised. Oma lastega tuleks avameelselt rääkida avalikest postitutest ja sellest, mida need nii nende enda kui ka kogu pere jaoks kaasa võivad tuua.

• Mobiiltelefoni kasutamisel võiks lapse kontole seada konkreetsed kulupiirid, näiteks Tele2 võimaldab seda teha iseteeninduses. Kulupiiri eesmärk ei ole lapse kõnede ja sõnumite piiramine, vaid kindlustunde loomine, et potentsiaalne viirus või teadmatult tellitud tasuline perioodiline sisuteenus ei saaks palju pahandust teha.

• Parim kaitse pettuste vastu on teadmine, et kui pakkumine kõlab liiga hästi, et olla tõsi, siis see tõenäoliselt ei olegi päris. Oma lapsi tasub varakult kriitiliselt mõtlema õpetada.

Vajalikku lisainfot saab alati lugeda veebilehelt: targaltinternetis.ee/.