Ühe mu ameeriklasest sõbratari Facebooki lehel käis hiljuti elav vestlus. Teemaks milline äpp kõige rohkem elada takistab.

Hirmsaima mobiilirakenduse tiitlile kandideerijaid oli suur hulk. Kes nimetas tüütuimaks äpiks WhatsAppi, kes suvalist emaili programmi, keda häiris kõige rohkem Uber, mis peale iga sõitu pealetükkivalt uurib, kas Ahmed kliendi ikka ilusti kohale toimetas ja mitu tärni klient Ahmedile selle eest hindeks annaks.

Ootamatult - või siis mitte - ostus kõige tüütumaks rakenduseks (vähemalt minu sõbranna tuttavate hinnangul) hoopis Amazoni äpp.

“Kustuta Amazon oma telefonist ja hoiad kokku sadu dollareid”, teatas üks esimese maailma probleemide käes vaevlevatest ameeriklannadest.

“Tõsi ta on,” nõustus teine. “See äpp lihtsalt paneb šoppama!”

Lõpuks otsustas vestlusring kollektiivselt oma mobiiltelefonid Amazonist puhastada. Näib, et peagi tuleb need neil tagasi installida.

Nimelt läks mööda paar päeva ning tehnoloogiamaailma raputas pöörane uudis: Amazon ostab mahetoidu kaupluste keti Whole Foods Market. Ehk siis siseneb Amazon veelgi agressiivsemalt turule, mida ta juba mõnda aega sihtinud on. Ühest küljest on see toiduainete tööstuse turg ning teisest füüsiliste kaupluste oma, sest Amazon on viimasel ajal hulga traditsioonilisi raamatupoode avanud, ehtsate raamaturiiulite ning hingavate kassapreilidega. Whole Foods Market on enamvähem sama, lihtsalt raamatute asemel müüakse seal banaane ja müslit.

“Mis nüüd saama hakkab?” uuris keegi mu sõbranna Facebooki seinal. “Kas Whole Foodsi hinnad tõusevad nüüd veel kõrgemaks kui nad juba niigi on?”

"Vaevalt küll,” rahustati teda. “Pigem hakkab su hommikune smoothie ise drooniga koju lendama.”

Smuutid smuutideks ja droonid droonideks. Igapäevaste  terroriuudiste valguses usuvad vähesed, et iselendavatel ning jumal teab mida sõidutavatel droonidel erilist lähitulevikku oleks. Küll aga võib inimeste toidu soetamine radikaalselt muutuda, nagu Amazon loodab. Või siis mitte, sest mingil põhjusel tahab inimene saia ning hakkliha, millest ta burgerit valmistama hakkab, enne ostmist oma silmaga näha.

E-teenuste pioneerriigis ehk Eestis on toidupoodide digitaliseerumine samuti kõvasti hoogu kogumas. Netimarket.ee ees ja Selver ning kõik ülejäänud järel. Logid sisse, “tõstad” oma soovitud “nimetused” virtuaalsesse “korvi” ja kuller on hea õnne korral juba järgmise päeva õhtul (!) kraamiga kohal. Mugav ja enamvähem kiire (loe: aeglane), ent kas nii suure potentsiaaliga, nagu üks eesrindlik e-riik soovib? Kui suure mahu moodustavad internetist tellitud road kõigist Eestis müüdud toiduainetest? Ameerikas, kus inimesed päris poodides peaaegu enam ei käigi, jääb see protsent alla kümne. Ühest küljest ju täitsa suur osa, eriti toiduainetööstuse spetsiifilisust arvestades.

Ent üheksa inimest kümnest eelistab ikkagi toidupoe kassajärjekorras piinelda (ja oma lihatükk ise välja valida). Mina vähemalt eelistan, sest värskelt lõhnavate pirukate ning kaunilt pakendatud pistaatsia pähklite vahel navigeerides käivitub mu fantaasia (ehk mida ma naisel õhtuks süüa teha palun) palju paremini.

Kuidas sinuga on?

Mihkel Raud

20.07.2017