Kas pole tore taas normaalset elu nautida? Poed on lahti, klubides käib möll, maski pole enam vaja kanda. Justkui oleks vahepealne vaid halb unenägu olnud. Inimesi hoiatati küll mingi „uue normaalsuse” eest, ent nagu loota oli, jäi see saabumata. Elu on 90% ulatuses taastunud ja küll see 10% kah järele jõuab.

Maailma võimsaimas riigis ehk Ameerika Ühendriikides koroonajama aga alles algab. Olukord oli raske juba aprillis, kuid praegu kisub pilt eriti pessimistlikuks.

Paljudes osariikides pannakse restorane ja jõusaale taas kinni. Vahepeal tehti need lahti, ent teadlaste arvates juhtus see liiga vara – viirus ei jõudnud korralikult välja surra. Kannatamatuse hind on ränk – tööpuudus kasvab, majandus on vabalanguses, maskita inimesi tänaval ei kohta ja toas passimine on rahva kurjaks muutnud. Pinged on püsti, tänavad rahutustest tulvil, tulevik tume.

Seda imelisem oli mul mõned nädalad tagasi Ameerikast Eestisse tulla. Vanasti õhkasime meie ameeriklaste elulaadi suunas, nüüd ajavad mu jänkidest sõbrad silmad kadedusest punni, kui neile räägin, et restorane Eestis kinni ei pandudki ja lapsed mängivad parkides, nagu poleks midagi juhtunud.

Kummalisel kombel on tänane American dream just see elu, mida Eestis elatakse. Oleks keegi seda kolmkümmend aastat tagasi ennustanud, oleks ta hullumajja pandud.

Meie õnn võib aga üürike olla. Ongi, kui pessimistidest teadlasi uskuda. Sügisel tuleb viirus tagasi ning kõik algab otsast peale. Kuni lõpuks vaktsiin müügile paisatakse – olemas olevat see juba praegu, ent vajavat veel testimist.

Peagi istume aga jälle koduses vangistuses. Jõllitame klaasistunud pilgul oma gadget’eid, mängime hilisööni PlayStationil, veedame nädalaid Instagramis, tööl käime isiklikus sülearvutis ja kontserdil Facebookis.

Praegu on aga kordumatu hetk natuke päriselu elada, telefon koju jätta ning PlayStationil alles siis juhe seina lükata, kui tõesti kaks nädalat vihma sajab.

Kolmsada miljonit inimest USAs annaksid ära ükskõik mille, et iPhone’id kasvõi pooleks tunniks vana normaalsuse vastu vahetada. Eestlased ei saa endist elu ameeriklastele kinkida, ise elada aga küll.

Niisiis – naudi vabadust! Nii haigusest kui ka seadmetest, mille küljes on meil sügisel taas põhjust rippuda.