Saatsin noorele kolleegile emaili. Palusin üks asi kiiresti korda ajada. Sain poole tunni pärast vastuse, mis koosnes mõne sekundi pikkusest liikuvast pildist. Pildil (ehk gifil, nagu hiljem selgus) toppis kauboi kostüümis Samuel L. Jackson püstolit kabuuri.

Kogu moos, ei ühtegi täiendavat selgitust ega isegi tavapärast “Tere, Mihkel!” tervitust. Lihtsalt pildike laialt naeratavast Samuel L. Jacksonist ja tema püstolist.

“Wtf?” kirjutasin ma noorele kolleegile vastu. See on kõige moodsam tähekombinatsioon, mille ma käigu pealt suutsin meelde tuletada. “Kõik ok,” tuli kiire vastus. Ahah. Liikuv pildike püstolit kabuuri asetavast Jacksonist tähendab siis seda, et kõik on okei.

“Mis normaalsest kirjavahetusest on saanud?” saatsin ma noorele kolleegile emaili, ilmselt viimase meie omavahelises suhtluses, sest ta vastas nobedalt: “On gifide aeg.”

Inimese attention span ehk aeg, mille ta on valmis keskendumiseks kulutama, kahaneb kriminaalse kiirusega. Alles hiljuti rääkis mulle üks turundusguru, et kirjutatud tekst on surnud ja inimesed tarbivad lugusid ainult video formaadis. Nii saavat sisu kiiremini kätte.

Näib, et ka video on raskesti seeditavaks osutunud, sest nüüd on “gifide aeg”.

Ma olen ilmselt ametlikult vana, sest ei suuda gifidest muhvigi aru saada. Emoticonid ja klipid ristsõnu lahendavatest kassidest suudan ma üle elada, aga gif ajab mu marru. Seda enam, et reeglina on nad vägivaldsed väljalõiked populaarsetest filmidest või telesaadetest (ehk iseseisva kontekstiga iseseisvatest kunstiteostest).

Kujuta ette, et palud Prisma kassatädil kümneka kaheks viieliseks vahetada, tema tõuseb aga püsti, ajab jalad harki, kummardab pisut ettepoole ja teatab: “Jõudu, külamees!”. Või soovitad Uberi juhile kiiremat marsruuti, tema jõllitab sind hetke läbi tahavaatepeegli ja pistab siis lõugama: "Seltsimees Tasku! Seltsimees Tasku!”.

Sest täpselt niimoodi käitub sinuga gif, kes üritab oma sõnumit kellegi teise (reeglina tuntud inimese) miimika või lause kaudu edastada, algset konteksti tihtilugu arvestamata.

Aga olgu. Palju põnevam on prognoosida, mis siis saab, kui ka gifid inimajule liiga krüptilisteks muutuvad. Mis siis saab? Kuidas sa oma tüdruksõbra post gif ajastul maha jätad? Praegu on lihtne: sa saadad Leonardo DiCaprio või Märt Avandi seda enda eest tegema. Aga kuidas sa probleemi siis lahedad, kui gifid on su tüdruksõbra arvates täiega last century? Oled sa võimeline näiteks röhatuse erinevate varjundite abil keerulisi mõtteid väljendama? Meie ürgvanemad väidetavalt olid.