UUDISED

Eestis langeb erinevate finantspettuste ohvriks keskmiselt kaks inimest päevas. Käesoleva aasta jooksul on Eesti inimesed juba kelmidele kaotanud ligi kolm miljonit eurot!

Meeldiva ja professionaalse jutuga petturid kavaldavad inimestelt raha välja nii telefoni teel, aga ka internetis. Tihti esitlevad kelmid end mõne pangatöötajana, politseinikuna, Google assistendi või investeerimisnõustajana. Politseile on teatatud ka juhtumitest, kus juhututtav kutsub vestluse käigus investeerima läbi mõne platvormi kaudu, mis lubab kiiret kasumit. Tegelikult on tegemist järjekordse pettusega. Ära lange finantspettuste ohvriks – ära lase end hirmutada või meelitada, ega lasku pettuse kahtluse korral pikemasse vestlusesse – ütle libekeelsele petisele lihtsalt „Ei, aitäh!“ ja lõpeta telefonikõne. Rohkem infot leiab SIIT.

Kogu Euroopas suureneb küberrünnete ja küberkuritegude arv ja keerukus pidevalt. See suundumus kasvab tulevikus eeldatavasti veelgi, arvestades, et prognooside kohaselt on 2024. aastaks asjade internetiga ühendatud 22,3 miljardit seadet kogu maailmas. Sellepärast on oluline end ohtudega pidevalt kursis hoida.

Oktoober on küberturvalisuse kuu, see on iga-aastane teadlikkuse tõstmise kampaania, mis toimub kogu Euroopa Liidus. Selle aasta põhiteemad on andmepüük ja lunavara – kaks enamlevinud probleemi praegusel küberohtude maastikul. Terve kuu pakub uusi materjale ja ekspertnõuandeid erinevatel küberjulgeoleku teemadel ning samuti on võimalik osa võtta töötubadest ja koolitustest. Lisainfot saad SIIT.

Riigi infosüsteemide ameti andmetel olid näiteks levinuimad pettused augustis järgmised: näiliselt politsei nimel saadetud nn sextortion-väljapressimiskirjad, milles väideti, et kasutaja on toime pannud seksuaalkuriteo ja tema suhtes algatatakse menetlus. Kirjale paluti vastata ja saata oma põhjendused 48 tunni jooksul. RIA-le teadaolevalt peale vastamist saadeti kasutajale võltsitud trahviteade. Lisaks sellele saadeti pahavaraga nakatunud e-kirju, mis näiliselt tulid Tallinna Ülikooli ja Swedbanki nimel. 

Pea meeles, et kindlasti ära asu e-kirja saatjaga kirjavahetusse. Kui kahtled, kas e-kirjas sisaldav info on korrektne või mitte, siis helista asutuse või ettevõtte infotelefonile ja küsi järele. Kahtlaste e-kirjade manuseid ega linke ei tohiks avada, vaid kiri tuleks ära kustutada. E-kirja teel pahavara saatmine on levinud viis kasutaja seadmele ligipääsu saamiseks. 

Seda kõike annab ära hoida meie poolt pakutava ja ühe turu parima viirusetõrjega – Bitdefenderiga, mis kaitseb kõiki Sinu seadmeid pahavara ja viiruste eest. Bitdefender on esimene samm küberturvalisuse suunal nii kodus kui ettevõttes, sest blokeerib viirused, cryptolocker pahavara, pakub kaitset rünnakute eest ja palju muud. Soovitame Bitdefender viirusetõrje lahendusi kõigile ettevõtetele ja erakasutajatele. Loe teenusest lähemalt SIIT.

Kahtlase sisuga meilide ja kõnede osas tasub nendest kindlasti teada anda Politsei- ja Piirivalveameti infoliinile 612 3000 või edasta info läbi kodulehe. Pettustest saab teavitada SMS-iga numbril 12250, nii saavad Tele2 era- ja ärikliendid edastada kahtlased tekstisõnumid Tele2 Eesti AS küberturvalisuse ekspertidele. Teenuse eesmärgiks on ennetada, vähendada ja sulgeda telefoni teel läbiviidavaid pettuseid. Tele2 kliendile on see teenus tasuta.

Triin Palts

Tele2 küberturvalisuse spetsialist