Juhtimiskvaliteeti hinnatakse sageli numbrite ja tulemuste järgi, ent tegelikult on iga organisatsiooni edu palju enamat kui ainult finantsnäitajate summa. See, kui hästi läheb ettevõttel, sõltub suuresti sellest, kuidas inimesed omavahel suhtlevad. Juhi oskus hoida ja arendada suhteid nii oma meeskonna kui koostööpartneritega on sageli see nähtamatu tegur, mis edu saavutamisel määravaks saab. 

Suhete kvaliteet meeskonnas ja partneritega ei ole mingi „pehme teema“, nagu teinekord arvatakse, vaid töö tulemuslikkuse alus. Minu igapäevane kogemus juhina kinnitab, et enamik probleeme ei teki mitte erinevatest arvamustest, vaid pidamata jäänud vestlustest. Kui raskeid jutuajamisi välditakse, hakkab info murduma kuulujuttudeks ning lõpuks maksame otseselt rahas kinni eksimusi ja valearvestusi, mida olnuks võimalik varase vestlusega ära hoida.

Kõigepealt kannatavadki suhted: tekib distants ja arusaamatused süvenevad. Seejärel kaob usaldus, mis on igasuguse koostöö eelduseks. Lõpuks hakkab inimene kandma endaga kaasas asjatut emotsionaalset koormust. Mõtlemata jäänud küsimused ja välja ütlemata tunded võivad tekitada stressi, ärevust ning lõpuks ka füüsilisi sümptomeid. Suhetesse kuhjunud vaikimine ei too kergendust, vaid väsitab.

Piltlikult öeldes on see nagu rannapall meres: mida jõulisemalt seda vee alla surud, seda suurema hooga prantsatab ta pinnale – kas siis konfliktina või vaikse usalduskriisina.

Turvaline otsekohesus toob tulemuse

Raskete teemade vältimisel on väga konkreetne hind. Kui ebamugavad olukorrad jäävad lahti rääkimata, kuhjuvad arusaamatused, mis söövad tähelepanu ja energiat: otsused venivad, vigadest ei õpita ja probleemid korduvad. Lõpuks maksame selle kinni kaadrivoolavuse ja ebaõnnestunud koostöödega.

Meeskond, kus on turvaline ebamugavaid asju välja öelda, liigub aga kiiremini, jagab olulist infot, teeb parandusi ning ennetab vigu. Psühholoogiline turvalisus ei tähenda mugavust, vaid õigust rääkida asjadest nii, nagu need parasjagu on. See on eeldus õppimiseks ja innovatsiooniks – ning õppimisvõime on tänases konkurentsis üks selgemaid edu ennustajaid.

Hästi juhitud vaidlus toob nähtavale ka tööprotsessi pudelikaelad, rollide segaduse ja katkised infokanalid, mida ükski juhtimisaruande rida ei näita. Kui tõstatamata teema pühitakse lihtsalt vaiba alla, jääb organisatsioon ilma andmest, mille põhjal olulisi otsuseid teha. Seetõttu on keeruliste vestluste eest vastutamine juhi töö tuumik, mitte „pehme“ kõrvalprojekt. Juht ei pea olema terapeudi rollis, küll aga peab ta looma selge raami, kus ebamugavad teemad jõuavad kiiresti ja väärikalt lauale.

Usaldus kui konkurentsieelis

Kõige sügavam põhjus, miks keerulisi vestlusi kardetakse, peitub selles, et meile ei ole õpetatud emotsioonidega toime tulema. Viha, pettumust või kadedust on lapsepõlves peetud tunneteks, mida tuleb varjata või omaette välja elada. Selle tulemusel on täiskasvanud, ka juhid, sageli ebakindlad, kui peavad silmitsi seisma nii enda kui teiste negatiivsete tunnetega. Me ei tea, kuidas reageerida, kui kolleeg vihastab või väljendab pettumust, sest me ei oska sageli ka iseenda emotsioone lõpuni läbi elada. Nii ongi keerulised vestlused meie jaoks hirmutavad.

Ometi on just need vestlused need, mis meid ka inimesena arendavad. Iga kord, kui olen otsustanud ebamugava olukorra lahti rääkida, olen tulnud sellest välja kergema, selgema ja enesekindlamana. Vestlus võib olla pingeline, kuid kui rääkida enda tunnetest ja piiridest, mitte süüdistada teist inimest, loob see lõpuks ruumi lähedusele ja koostööle.

Kogesin seda omal nahal hiljuti: üks kehvasti maandunud märkus koosolekul jäi peas keerlema ning iga järgmise sarnase olukorraga paisus lugu suuremaks, kui asi tegelikult väärt oli. Kui võtsin aga aja inimesega situatsioon ausalt läbi rääkida, selgus, et meil oli kummalgi olnud oma infosulg ning sealt kasvasid valed järeldused. Pärast 20 minutit selgitamist ja kokkuleppeid pinge kadus. Sellest piisas, et töö edasi liiguks ja suhe kolleegiga terveks jääks. Sain siit olulise õppetunni: pidamata jäänud vestlus on kulu, peetud vestlus on aga investeering.

Sellised kogemused kasvatavad. Need annavad julguse oma vajadusi selgemalt väljendada ja oskuse näha ka teise inimese motiive. Kui julgeme astuda ebamugavusse, avastame, et sealt võib välja kasvada hoopis tugevam side.

Turvalise suhteruumi vastutus lasub juhi õlul

Harvardi ülikooli kuulus õnneuuring on kinnitanud, et just head suhted on hästi elatud elu kõige olulisem alus. See tõdemus ei kehti ainult eraelus, vaid ka tööl. Mida parem on usalduslik side kolleegide ja partneritega, seda tugevam on ettevõtte võime ületada kriise, teha koostööd ja saavutada tulemusi.

Juhtimine ei piirdu ainult eesmärkide ja Exceli tabelitega, see tähendab ka vastutust luua ja hoida turvalist suhteruumi. Selleks on aga tarvis teadlikku õppimist ja harjutamist: kuidas kuulata, peegeldada, emotsioonidega toime tulla. Need oskused ei ole meile kaasa sündinud, kuid need on õpitavad. Ja neid tulebki õppida, sest vastasel juhul jääme ilma kõige olulisemast: usaldusest ja kasvust.

Kui keerulisi vestlusi ei peeta, siis varsti ei ole enam ruumi ka headeks vestlusteks. Kui neid pidada, sünnib aga enamatki kui lihtsalt lahendus ühele probleemile: tulemuseks on kasv, selgus ja inimlik ühendus, mis toob kaasa nii parema koostöö kui ka paremad äritulemused.

Tele2 personalivaldkonna juht Helena Viiroja

Artikkel esmaavaldati Eesti Päevalehes 12.10.2025.