Pool aastat möödas ja Sony on uue tipptelefoniga lagedale tulnud. Sel korral nimeks XZ3. Kas XZ3 suudab Sony tagasi tegijate hulka tuua?

Välimus

Sony on pingutama hakanud. Välimuse puhul on ühest küljest jäädud truuks traditsioonilisele Sony disainile, samal ajal toob XZ3 endaga kaasa palju uut. Kui eelnevaid mudeleid iseloomustas nurgelisus, siis XZ3 on kumer nii eest kui ka tagant. Liidame kaks kumerust kokku ja saame tulemuseks võrdlemisi kitsad telefoni servad, mistõttu külgedel olevad nupud on naljakalt kitsad. Samas on üldmulje väga šikk. Võib õhtusöögilauale panna küll.

Sile välimus toob kaasa ka telefoni suurima miinuse: XZ3 on libe nagu Hispaania poissmees reede õhtuses Tallinna lokaalis. Isegi popsocket ei jää talle külge, et olukorda päästa. Kahel korral jätsin telefoni ööseks diivanile laadima ja kahel korral otsustas ta sealt keset ööd omal initsiatiivil lahkuda. Katki ei läinud.

Sõrmejäljelugeja asukoht on veider. Sobilik lühinäpumeestele, kuna see asub telefoni tagakülje keskel ja normaalmõõtudes käte jaoks on see liiga madalal. Kahenädalase testimise jooksul paitasin lugeja asemel korduvalt telefoni kaamerat. Lõpuks harjus isegi ära, aga ebaloogiline valik sellegipoolest.

Telefoni üks parimaid omadusi on tema ekraan. Esmakordselt on Sony ekraani puhul rakendanud OLED tehnoloogiat, mis võimaldab ka HDR pilti näidata. Lühendid lühenditeks. Ekraani on meeldiv vaadata (ka päikese käes) ja see on tähtis.

Sisemus

Sony sisikonnas on kõik omal kohal. Nii kohal, et isegi igav. Vahemälu 4GB ja sisemälu 64 GB, mis on mälukaardi abil laiendatav. Korraks isegi erutusin, aga sain kiirelt aru, et enneaegselt. Sony XZ3-st pidi saama esimene telefon, millel saan Android 9 Pie’ga kaasnevat uudset navigeerimist testida. Olin elevil. Kuidas ma küll uue navigeerimisega ära harjun kui traditsioonilised nupud on kadunud ja liikumiseks tuleb ainult näpuga viibata. Tuleb välja, et ei pidanudki harjuma. Sony jäi traditsioonilise “tagasi-kodu-äpid” nupuasetuse juurde. Mis seal ikka, õnneks on järgmine testtelefon iPhone XS Max.

Kaamera

Kaamera on väga tubli. Kui talle aega anda. Ja seda peab tegema, sest ta on aeglane. Kohati väga aeglane. Tundub, et iga jumala kord peab kaamera tarkvara ekstra sekundi jagu pilti töötlema, et klõps ära teha. Ja sekundi jooksul jõuab palju juhtuda. Seetõttu on ka liikuvad objektid tihti udused. Eriti hämaras.

❮ ❯

Muidu on piltide värvid ja valgustatus paigas. Maastikupildid tulevad ekstra maalilised. Sony’t tuleb kiita ka eraldi kaameranupu eest, mis asub telefoni paremal küljel. Mulle taoline lahendus meeldib. Kindlasti kasulikum kui Bixby nupp.

Kaamera äpiga on ka üks suur kala. Nimelt iga jumala kord, kui ma kuulan Spotify’d – mis on tihti – ja üritan samal ajal pilti teha, siis kaamera avamise tagajärjel lõpetab Spotify muusika mängimise. No mis mõttes!

Videot oskab XZ3 muidu hästi teha. Ka seal on HDR funktsioon olemas. Proovisin selle ka ära, kuid targem on jääda tavalise FHD video juurde. Tolle puhul töötab stabilisaator tunduvalt paremini. Alles on ka aasta tagasi palju elevust tekitanud Super Slow Motion (960fps). Idee poolest on ju lahe panna maailm mõneks hetkeks megaaeglaselt liikuma, aga reaalsuses on sel vähe rakendust. Nimelt suudad superaegluubis võttega jäädvustada ainult 0,9 sekundit reaalsust. Ja see on VÄGA lühike aeg just selle õige hetke tabamiseks.

Kellad ja viled

XZ3 proovib kahes kohas massist eristuda:

1) Side sense. Funktsioon, mis peaks sul aitama telefoni paremini ühe käega hallata. Koputa kaks korda telefoni servale ja telefon kuvab sulle äppe, mida sul vastavalt kasutusajaloole vaja võiks minna. Libista sõrmega mõõda äärt üles või alla ja telefon läheb ühe ekraani võrra tagasi (ehk nagu back nupp). Teoorias huvitav, reaalsuses lülitasin ta välja, kuna asjad hakkasid kogemata juhtuma.

2) Dynamic vibration. Saad panna telefoni muusika rütmis vibreerima. Neljal erineval tugevusastmel. Pigem tore mänguasi pimedateks sügisõhtuteks kui midagi reaalselt kasutatavat.

Varia

Sony’l on stereo kõlarid, mis kõlavad hästi. Samas kõrvaklapiauk on puudu, seega nädalalõpu DJ amet jääb paremaid aegu ootama.

Aku on igast küljest keskmine. Ühe laadimisega jõuab õhtusse küll, aga mitte enamat. Mängides kaob aku väga kärmelt. Telefoni suurust arvestades lootsin, et Sony suudab natuke suurema aku telefoni mahutada.

XZ3 tuleb kiita selle eest, et SIM-kaardile saab ligi ilma eraldi tööriistata. Ajad küüned taha ja tõmbad sahtli välja. Väga mugav. Mis ei ole aga mugav, on tõsiasi, et iga kord kui sahtel välja sikutada, teeb telefon automaatselt restardi. See pole ju suur mure, kuna tihti ikka üks tavainimene SIM-kaarti vahetab eks. Õigus. Aga seal asub ka väline mälukaart. Ja seda näpitakse juba tunduvalt tihedamini. Veidi arusaamatu valik. 

Kokkuvõte

Kui oled eluaegne Sony kasutaja ja praegugi kannad taskus mõnda nende vanemat mudelit, siis anna minna: XZ3 võib olla sinu jaoks täiesti õige valik. Samas on turul palju teisi Android telefone, mis pakuvad sama palju. Näiteks Samsung Galaxy S9+, Huawei P20 Pro, OnePlus 6. Valik on sinu. 

Vaata telefoni e-poest

Silver Tilk

31.10.2018