Üha sagedamini kurdavad lapsevanemad, et laps veedab aina rohkem aega nutitelefonis. Keelamine võib aga paksu pahandust majja tuua. Mida teha, et koduseinad püsti jääksid?

Uuringute järgi võib liigse internetikasutuse all kannatada 2-5 protsenti elanikkonnast. Kõige tundlikum sihtgrupp on lapsed, kes otsivad nutiseadmest põnevust ja häid emotsioone, millest päeva jooksu puudu jäi. Tusatuju võivad tekitada näiteks kehvad hinded, millele nutitelefoni kasutamine pakub meeleolu tõstvat asendustegevust.

Kui nooremad kasutavad nutitelefoni peamiselt meelelahutuslikel eesmärkidel, siis alates eelteismeeast hakkab järjest suuremat rolli mängima eakaaslastega suhtlemine. Silmast silma suhtlus on asendumas Facebooki, Messengeri, WhatsAppi ja Snapchati vestlustega, mille piiramine tähendaks lapsele eraldamist sõpradest.

Siin näpunäited mõistlikuks nutiseadme kasutamiseks

1. Kehtesta reeglid juba enne nutitelefoni soetamist.

Sageli püütakse lastele piiranguid kehtestada alles siis, kui nutitelefon on lapsel juba käes. Keset mängu on aga mängureegleid kehtestada liiga hilja. Seadke juba enne esimest või uut nutiseadet ostes koos sisse reeglid – millistel puhkudel, kui pikalt korraga ja millisteks otstarveteks võib seda kasutada, nii on lihtsam lapselt nende täitmist paluda.

2. Räägi lasteaias või koolis kaasa selge seisukoha kujundamisel.

Paraku toovad lapsed nutiseadmed kooli kaasa. Siin on õpetajate ja vanemate koht ühiselt otsustada, millised reeglid nende kasutamisele koolipäeva jooksul seada. Tihti ei pruugi osapoolte arvamused ühtida, seega arutamist on küllaga.

Foto: Rasmus Kooskora.

3. Arenda lapses enesedistsipliini.

Lapsed arvavad, et nad saavad enda internetis veedetud aja piiramisega hästi hakkama, isegi kui see tegelikult nii ei pruugi olla. Aita lapsel enesekontrolli treenida lihtsate ja harjumusi muutvate reeglitega – pane kirja optimaalne nutiseadme kasutuse aeg ja iga ületatud veerandtunni korral hakkab "piits plaksuma" (näiteks laua katmine, toa koristamine, koeraga õue minek või õe-vennaga mängimine).

Telefonide uuemad operatsioonisüsteemid (Android 9 ja iOS 12) aitavad lapsel samuti enda käitumisel silma peal hoida.

4. Paku lapsele rohkem tegutsemisvõimalusi ja ettevõtmisi.

Tihti unustavad lapsed end nutitelefoni, kuna vanematel pole nende jaoks piisavalt aega. Paku lapsele rohkem vaba aja sisustamise võimalusi nii pereliikmete kui ka sõpradega. Matkamine, lauamängude mängimine, kinoskäik, rattasõit, huviringid – need kõik aitavad online ja offline aega tasakaalustada.

5. Õpeta lapsele nutitelefoni otstarbekat kasutamist.

Nutiseade peaks koolilapsele kujunema praktiliseks töövahendiks. Kui laps parasjagu internetis surfab, anna talle lihtsaid praktilisi ülesandeid. Näiteks palu kontrollida bussiaega, otsida üles juhised linna minekuks või järgi vaadata mõne vestluses kasutatud võõrsõna tähendust. Nii õpib laps märkamatult nägema nutitelefonis praktilist abimeest, mitte vaid meelelahutust.

6. Tõmba lapse nutitelefonisse arendavaid äppe.

Arendavate äppide valik on ilmatuma lai. Eriti siis kui laps inglise keelt oskab. Keeleõppeks sobib muuhulgas väga hästi Duolingo, hallide ajurakukeste treenimiseks Elevate, matemaatika jaoks DragonBox ning geograafia jaoks miks mitte Google Earth. Neist viimane ehk natuke vanemate laste jaoks.

Katrin Aron

30.09.2018