Anna igatseb mind, aga ma ei tunne Annat

3 minuti lugemine

Ma olen vana ja kole mees. Ometi löövad noored tüdrukud mulle miskipärast külge. Või noh, tegelikult ei löö, kuid viimasel ajal olen ma saanud meile preilidelt, kes väidavad end minust puudust tundvat. Ja ma ei räägi LarissaXXX-nimelistest spämmimasinatest, kes Instagramis paljaste naiste pilte müüvad.

Sain paari päeva eest kirja Annalt. Oli isegi oma foto meili külge pannud ja puha. Nägus tüdruk ja - mis veel olulisem - minust miskil põhjusel huvitatud. Nimelt oli tema kirja teemaks “Me igatseme Sind, Mihkel”.

Vau. Nad igatsevad mind! Neid on rohkem kui üks! On see kutse orgiale, mille käigus ma Anna ja tema sõbrannadega lähemalt tuttavaks saan?

Anna

Tegin meili lahti ja pettusin ning tundsin kergendust samaaegselt. Anna kirjutas:

Hei, Mihkel!

Sa sõitsid viimati Taxifyga rohkem kui 2 kuud tagasi ja me tunneme sinust puudust! Tuletan meelde, et Taxify äpis saad: tellida juhi mõne minutiga, vältida sularahas arveldamist (Taxify Maksed). Järgmine kord, kui küüti vajad, sõida Taxifyga! Loodame Sind peatselt sõitmas näha.

P.S. Kui oled vahepeal uue telefoni omanikuks saanud, lae Taxify uuesti alla!

Kaalusin hetke Annale vastamist, aga sain kiiresti aru, et ega ta minust tegelikult puudust ju ei tunne ega vastust oota. Õnnitlesin mõttes turundusdirektorit, kes kavala nipiga mulle oma brändi oli edukalt meelde tuletanud. Millal ma viimati mõne ettevõtte spämmikirja vabatahtlikult avasin, eksole?

Mõne aja eest ühe siiski avasin. Sergiu Galusca kirjutas. Sergiu juhib väikefirmat, mis toodab kohvikanistreid ja kuna ma olin selle hiljuti Amazonist tellinud, pidas ta nüüd oluliseks minuga kirjavahetusse astuda. Kohvikanister on - nagu nimigi ütleb - kanister, kus on mugav jahvatatud kohvi hoida. Ei midagi keerulist.

“Tere, Mihkel,” kirjutas Sergiu inglise keeles. “Ma panin tähele, et sa tellisid hiljuti meie kohvikanistri. Ma tahan olla kindel, et Sa oled oma uue kanistri seltsis õnnelik. Kui sul peaks sellega probleeme tekkima, anna palun kindlasti teada ja me ajame asja joonde!”

Hmm. No mis probleeme võib mul ühe kohvikanistriga tekkida? Kinnitusklamber hakkab logisema? Mis ma siis teen, kirjutan Sergiule ja ta lendab teisest maailma otsast kohale ning parandab klambri ära? Lugesin kirja edasi ja sain teada, miks ta mulle tegelikult kirjutas.

“Ahjaa,” läks Sergiu oma kirja tegeliku poindi juurde. “Me vajame Sinu abi! Me oleme väike firma ja heade arvustusteta ei jää me Amazonis ellu."

Selge, öelnud kohe: anna meie kohvikanistrile viis tärni ja võibolla suudame me oma träni tulevikuski sinusugustele pähe määrida.

Isiklikuna näivad e-kirjad panevad end küll suurema tõenäosusega avama, ent seda valusamalt ma nende läbinähtavalt turunduslikke sõnumeid tajun. Anna ja Sergiu, kui te järgmine kord mu raha tahate, siis nii öelgegi. Ma olen selleks liiga vana (ja kole), et mesijuttu igatsusest ja õnnest uskuma jääda.

Mihkel Raud

23.01.2018