Õhtusel tipptunnil, kui kodus käivad korraga videokõned, vaadatakse Netflixi ja mängitakse arvutimänge, võib internet äkitselt aeglustuda või hakata katkendlikult töötama. Esimene mõte on sageli, et probleem on paketis või teenusepakkujas. Tegelikult võib põhjus olla argisem, sest ühenduse usaldusväärse toimimise määravad vastuvõetava signaali kvaliteet, kodune juhtmeta või juhtmega internetivõrk ning kasutatavate seadmete võimekus, selgitab Tele2 erakliendi teenuste juht Kristel Lepik.

Levi algab tugijaamast, mitte mastist

Inimese peas on “mast” sageli üks suur torn kuskil põllu peal. Päriselus ei tähenda sidevõrk ainult kõrget metallsõrestikku. Tugijaam võib paikneda hoone katusel või mõne rajatise küljes, kui asukoht tagab vajaliku kõrguse ja suuna. Tugijaama rajamine sõltub nii kokkulepetest maaomanikega kui sellest, kuhu on üldse võimalik antenne paigaldada.

Kui küsida, miks üks operaator töötab ühes piirkonnas paremini kui teine, peitub vastus sageli tugijaamade paiknemises ja seadistuses. Kus need asuvad, kuhu antennid on suunatud ja kuidas levialad omavahel kokku jooksevad, määrab selle, milline signaal konkreetse kodu või töökoha aknani jõuab. Mõnikord võib asukoht jääda mitme tugijaama leviala kattuvusse ning seade hakkab ühendust kahe jaama vahel ümber lülitama. Nii võib tekkida olukord, kus levi justkui on olemas, kuid kasutuskogemus on kehv.

Miks 4G võib tunduda parem kui 5G?

5G ei ole maagiline lüliti, mis igal pool ja igal hetkel automaatselt kõige kiirema ühenduse tagab. Levi kvaliteedi määravad kolm suuremat tegurit: tugijaama koormus, levitingimused ja seadme võimekus.

Esiteks on mobiilne internet jagatud ressurss. Erinevalt kaabliga püsiühendusest, kus “toru” jookseb sinu koju, jagavad mobiilivõrgus sama ressurssi paljud kasutajad korraga. Päeval on inimesed sageli tööl või koolis, aga õhtul tullakse koju ja kasutuskoormus kasvab. Kui samal ajal striimitakse, mängitakse ja tehakse videokõnesid, võib ka väga korralik võrk mõnel hetkel tunduda aeglasem, sest igale kasutajale jagub parasjagu vähem ressurssi.

Teiseks määravad levitingimused selle, millised sagedused sinu asukohta levivad. Lihtsustatult kehtib füüsikareegel, et madalad sagedused ulatuvad kaugemale ja suudavad läbi takistuste paremini levida, kõrgemad sagedused võimaldavad lähemal rohkem mahtu ja suuremat kiirust. Lihtsustatult võib öelda ka nii, et üks mobiilside tehnoloogia kasutab üht või mitut sagedust kombineeritult korraga. Näiteks kui telefoni ekraanil on kuvatud 5G tähis, siis tegelikult on telefonis samal ajal aktiivne ka 4G tehnoloogia oma mitme kombineeritud sagedusega.

Ja et asi veel keerulisemaks ajada, siis sõltub ka konkreetse seadme tootjast, millisesse regiooni see seade mõeldud kasutamiseks on või kui vana seadmega on tegu. Kõik seadmed ei toeta samu sagedusi ega kasuta võrku ühtemoodi. Oluline on aduda, et mobiilne levi sõltub kombinatsioonist – milline sagedus kasutaja asukohta millise kvaliteediga levib, milline on piirkonda teenindavate tugijaamade koormus erinevatel sagedustel ning milline on kasutatava seadme võimekus. Nii võib juhtuda, et telefon näitab 4G-d ja see võib kasutaja jaoks tähendada mõningatel juhtudel paremat kasutuskogemust kui 5G. Üldjuhul muidugi on 5G ikkagi kiirem kui 4G.

Muide, ka “levipulgad” ei pruugi olla eri seadmetes üks ühele võrreldavad. Ühel kasutajal võib telefoniekraan näidata tugevat levi ja kõik toimib, teisel on pulkasid sama palju, aga internet on ikkagi heitlikum. „Levipulgad“ on telefoni tootja poolt defineeritud indikatsioon.

Suures kodus vajab ruuter lisajõudu

Nii mõnigi kord ei teki internetiprobleemid mitte välisvõrgus, vaid kodus, kus ühendus jagatakse WiFi kaudu seadmete vahel. Kaabliga või õhust tulev ühendus võib elamisse jõuda suurepäraselt, kuid üksainus ruuter ei suuda suurt eluaset alati ühtlaselt ära katta.

Siin aitab mõistmine, mis roll on kodustel seadmetel. Modem on see, mis võtab ühenduse vastu ning ruuter jagab selle kodus laiali. Kui leviala jääb lünklikuks, tuleb appi WiFi-laiendi või võrgusõlmede lahendus, mida operaatorid sageli rendile pakuvad. Selliste lahenduste pluss ei ole ainult parem leviala, vaid tihti ka võimalus võrku hallata, näiteks seada kodus internetikasutusele reegleid.

Oluline on ka ruuteri asukoht. Kui ruuter on peidetud metallkapi taha, põrandale või nurka, kust signaal peab läbi minema mitmest kandvast seinast, kannatab ka levi. Mõnes kodus aitab juba ruuteri tõstmine paremasse kohta. Mobiilse interneti puhul võib abi olla ka väliruuterist või välisantenni kasutamisest, mis püüab signaali kinni kindlamalt kui toas aknalaual seisev seade.

Kuidas probleemile kiiresti jälile saada?

Kui kodus esineb internetiga probleeme, siis tasuks alustada alati sellest, et teha kõikidele seadmetele taaskäivitus – nii ruuterile kui seadmele, millega internetti kasutatakse. Kui helistada oma internetipakkuja abitelefonil, siis ka sealt kuuleb suure tõenäosusega sama soovituse esimesena: „kas olete proovinud seda välja ja uuesti sisse lülitada?“ Restart aitab lähtestada seadmete tarkvara ning paneb selle uuesti korrektselt tööle.

Edasi on mõtet selgeks teha, kas probleem võib olla WiFi levialas ja ühenduses. Kasuta sama telefoni või arvutit esmalt ruuteri vahetus läheduses ning seejärel kohas, kus probleem tavaliselt esineb. Kui ruuteri kõrval on kõik korras, kuid teises toas on levi kadunud, siis on probleem tõenäoliselt WiFi levialas ning tuleks kaaluda laiendi soetamist. Kui ka ruuteri kõrval on tulemus kehv, siis võib kitsaskoht olla ruuteris endas või selles, milline ühendus sinu asukohta jõuab.

Samuti tasuks kontrollida, kas mure puudutab üht või mitut seadet. Kui probleem ilmneb ainult ühes seadmes ja teised samal ajal toimivad, tasub otsida põhjust seadme võimekusest või seadistusest. Kui aga kõik seadmed annavad samal ajal sarnase kehva tulemuse, viitab see laiemale ühenduse- või leviala probleemile.

Interneti kiiruse mõõtmiseks tasuks kasutada vastavaid rakendusi, näiteks Ookla Speedtesti. Mobiilse interneti puhul tasub teha võrdlus ka akna juures: kui seal on testi tulemus märgatavalt parem, võib signaali kvaliteeti mõjutada hoone konstruktsioon ning lahendus peitub sageli ruuteri paigutuses, mitte paketis.

Artikkel esmaavaldati 13.01.26 Postimehes.