Sõltumatute kübertestide ettevõtte AV-Test kohaselt on küberohud olnud tõusutrendis juba pikemat aega. Praegugi registreeritakse päevas ~300 000 uut pahavara, kuid viirustõrjeprogrammide kasutamine on pigem langustrendis. Kas siis operatsioonisüsteemide sisse ehitatud kaitsesüsteemid on tõesti piisavad ja viirustõrjet ei ole tegelikult vaja?

2021. aastal on Statistikaameti kohaselt Eesti elanike turvalisuse programmide või äppide (sh viirustõrje) kasutamisprotsent võrreldes 2019. aastaga (68%) langenud 64% peale. Peamise mittekasutamise põhjusena on inimesed väitnud, et nende seade on operatsioonisüsteemi poolt juba ise piisavalt hästi kaitstud ja ei vaja eraldi kaitset. Tõsi see on, et viimase aastaga on operatsioonisüsteemidesse sisse ehitatud kaitsesüsteemid teinud märgatava sammu paremuse poole, kuid see ei tähenda, et need pakuks täielikku kaitset ja kindlust. On mitmeid põhjusi, miks siiski tasuline viirustõrje on vajalik investeering.

Ühtne kaitse kõigis seadmetes

Hea viirustõrjeprogramm annab kasutajale kindluse, et kõik isiklikud seadmed on turvaliselt kaitstud. Ilma selleta võib tekkida olukord, kus näiteks arvutis on Windows Security tegemas eeskujulikku tööd, aga telefonis kaitse puudub ja sealt kaudu leiab pahalane ikka võimaluse seadmesse tungida ja läbi selle kasutaja erinevatel kontodel palju pahandust teha. Arvestades mobiilseadmete keskset rolli inimeste eludes, siis on see üsna hirmutav väljavaade. Piisab ühest vajutusest Messengeri vestluses saabunud lingiga libasõnumile, et palju ebamugavust ja mõnikord ka majanduslikku kahju tekitada.

Reaalajas uuenev kaitse

Selles, et tarkvarades leitakse kriitilisi turvanõrkusi, pole otseselt midagi uut, kuid enneolematu on tempo, millega küberrühmitused ja üksiküritajad paikamata süsteemid tuvastavad ja nakatavad. Kui varem võis see juhtuda nädalatega, siis nüüd tehakse töö päevade või isegi tundidega. Viirusetõrjeprogrammide põhitöö on võidelda uute ohtudega ja nende kiireks tuvastamiseks on parimatel viirusetõrjetel üle maailma miljonite seadmetega kasutajavõrgustikud, mis neile kõigist uutest ohtudest reaalajas teada annavad ja mida tehisintellekt analüüsib ja omakorda teisi seadmeid uuest ohust teavitab. Nii toimivad viirustõrjeprogrammid taustal märkamatult, hoides end pidevalt ajakohasena. Ükskõik, kui hea seadmete oma kaitsefunktsioon on või ei ole, siis sama kiirelt see reageerida ei suuda. Kuna inimesed pole alati ka kõige kiiremad oma seadmete tarkvara uuendama, siis jäetakse sellega võimalus pahalase sisse hiilimiseks. Käsi püsti, kes on arvutis uuendust edasi lükanud, sest liiga palju asju on pooleli ja mõte restardist on hirmutavam kui mõte arvutiviirusega nakatumisest?
 
Kasulikud lisad

Viirusetõrjeprogrammid pakuvad olenevalt programmist juba pikemat aega lisaks viirustõrjele mitmeid teisi lisafunktsioone. Bitdefender Total Security puhul saame rääkida näiteks spämmifiltrist, paroolihaldurist, vanemlikust kontrollist, kõikide sõnumite-teavituste (sh SMS, MMS, Facebook) kontrollist, VPNist jne. Eks sellised lisad olegi ajendatud sellest, et kõik operatsioonisüsteemide tootjad üritavad oma programme rünnakukindlamaks teha ja see paneb omakorda viirusetõrje tootjad vaatama, kuidas saaks kasutajatele lisaväärtust pakkuda. Ühtne kaitsetarkvara räägib siiski viirustõrje arendajate kasuks, kuna ühel inimesel on tavaliselt mitu erinevat seadet ja nende süsteemide turvalisus on erineval tasemel, sõltudes ka kasutajapoolsest tarkvara uuendamise harjumusest.

Vanade seadmete kaitse

Reaalsus on see, et vaid uusimad seadmed ja tarkvarad on parandanud oma sisseehitatud kaitseomadusi. Siiski kasutatakse ühiskonnas lugematul hulgal vanemate  operatsioonisüsteemidega telefone ja ka arvuteid, millede kaitsemüür meenutab pigem Šveitsi juustu. Just nende seadmete jaoks peaks olema korralik viirusetõrje esimene samm tänapäevase turvalisuse poole.

Tele2 kaudu saad ühe maailma parima Bitdefender viiruse- ja pahavarakaitse väga mõistliku hinna eest. Sellega saad olla kindel, et kõik seadmed on samasuguse kvaliteediga kaitstud ja võid jätkata südamerahus ka vanemate seadmete kasutamist. Tasub olla IT-vaatlik!

Autor: Janek Jaago