Läbipõlemine on kroonilise stressi seisund, mis viib vaimse ja kehalise kurnatuseni ning mida iseloomustavad väsimus, tüdimus, küünilisus, frustratsioon ning motivatsiooni ja efektiivsuse kadu. Kuidas saaksid väikeettevõtjad end läbipõlemise eest kaitsta?

Tele2 coach Mihkel Joasoo on läbipõlemise teemadega viimasel ajal rohkem kokku puutunud kui varem. Tänane olukord, kus inimesed on rakkes nii koduõppel olevate laste kui ka üha kasvava töökoormusega, on üsna levinud. Tõsiasi on aga see, et läbipõlemisest välja tulemine on oluliselt raskem kui selle vältimine.

Mis on esimesed märgid selle kohta, et inimene hakkab läbi põlema?

Märke on tegelikult väga palju, aga need võivad esmapilgul tähelepanuta jääda. Näiteks toimuvad muutused unes, söögiisus ja füüsilises tervises. Inimesel võib olla üle nädala kestev kehv enesetunne, ebakindlus, ebamugavus ja ta võib ärrituda kiiremini kui muidu. Ka võivad sageneda konfliktid ja keskendumine muutub keeruliseks.

Kuidas kasvava stressi sees iseennast hoida ja säästa?

Seda on kindlasti kergem öelda, kui ellu viia, aga igaüks peaks seadma iseennast esikohale ja kandma hoolt oma energiahalduse eest: kuidas ma söön, magan ja liigun. Oluline on jätta igasse päeva ruumi, et teha enda jaoks nauditavaid asju. Ka aitab see, kui osatakse oma tundeid ja mõtteid sõnastada – näiteks „olen ärev/kurb/vihane“ või „olen oma toimetuleku pärast mures“ – ning lubada endale neid tundeid tunda.

Väga suureks kasuks on puhkama õppimine ja oma puhkusepäevade päriselt ära kasutamine. Need on meile ette nähtud põhjusega, aga kui pole võimalust neid tegelikult välja võtta, siis see on väga suur ohumärk, et töökorralduses ja -ülesannetes on tasakaal paigast ära.

Läbipõlemist seostatakse enamjaolt tööstressiga. Kas tööandjad saavad selles osas midagi teha ja mida?

Tööandjad peaksid toetama avatust ja mugavust vaimsest tervisest rääkimisel, andes ise eeskuju teemast rääkimise ja isiklike kogemuste jagamisega. Sellise kultuuri ehitamine ei käi üleöö ning muuhulgas toetab seda töötajate heaolu mõõtmine, selle tähtsuse rõhutamine kõigi – eriti juhtkonna – poolt ning selleks ka päris sammude astumine.

Juhtide koolitamine ja ootuste seadmine selleks, et nad üks ühele oma tiimiliikmetega aega võtaksid ning neid ka reaalselt kuulaksid. Hetk hooliva kolleegiga võib olla teatud perioodidel üks ainukesi hetki päevas, kus inimene tunnevad end siiralt kuulatuna. Kuulajana peab arvestama, et alati ei pruugi suuta olukorda inimese eest lahendada, kuid juba kuulamine võib olla tähtis ja vajalik samm.

Tähtis on töötajate töökoormuse haldamine lähtuvalt nende individuaalsetest vajadustest – eeldada, et kõik kohanevad sama kiiresti või et kõigil on kodukooliga seoses sama töövõime, ei ole väga realistlik. Seda tuleks arvestada eesmärkide ja ootuste uuendamisel, näiteks kodukontori puhul.

Mida teha aga siis, kui oled iseenda tööandja?

Kõik inimesed on oma eelduste ja olukordadega erinevad, kuid alustuseks soovitaksin selles tormis püsti püsimiseks:

• panustada aega eneseteadlikkuse arendamisse;
• hallata teadlikult oma energiat;
• toetuda ka professionaalsele välisele abile.

Mis on eneseteadlikkus ja miks see vajalik on? Kui suudad sõnadesse panna näiteks enda isiklikke andeid, tugevusi, eelistatud õppeviise ja oma väärtuseid, siis lahenevad mitmed keerulised otsused justkui iseenesest ning väheneb tõenäosus, et jooksed mitu korda vastu sama seina. Selline teadlikkus nõuab aja mahavõtmist, et reflekteerida ja kogetu põhjal järeldusi teha.

Teadliku energiahalduse jaoks soovitan raamistikku 2003. aasta raamatust „The Power of Full Engagement“. See annab kasuliku mõttemudeli jätkusuutlikuks soorituseks vajalikest energiaharjumustest. Kui kulutad energiat, tuleb seda ka teadlikult taastada – nii füüsilise, emotsionaalse, mentaalse kui ka spirituaalse energia puhul. Sellistel teemadel saab õla alla panna näiteks professionaalne coach või mentor.

Üksi võib selles tormis olla keeruline näha seda, kuhu oma alusega parasjagu triivid. Tõsisemal noodil, ületöötamise ja läbipõlemise kahtlusega soovitan julgelt pöörduda oma perearsti poole ja konsulteerida tõenduspõhise vaimse tervise spetsialistiga. Kõigepealt endale hapnikumask ette ja siis teistele väärtust looma.