52151B6F-E1ED-4DCC-ADC0-86546BB76911 Created with sketchtool. 7F3D9EE3-ADF7-45C1-AB94-78A518DAACB5 Created with sketchtool.
83EB849E-4718-4C86-BE47-BE20EA3E028F Created with sketchtool.

Tele2 blogi

Nutimaailma teejuht – nõuanded, seadmete arvustused, võrdlused, nipid ja muud kuumad teemad!

Tele2 blogi

Kuidas tõi 19-aastane noormees turule Eesti ühe juhtiva karastusjoogibrändi?
Avaldatud:
Uuendatud:
Autor:

Kuidas tuua turule bränd, mis jõuab oma kategoorias Eestis absoluutsesse tippu? Veelgi enam: kuidas teha seda kõigest 19-aastasena? GKR Trade ettevõtte loonud Gert Kristjan Rungi teab nendele küsimustele vastuseid.

GKR Trade toob Eestisse selliseid tuntud brände nagu Vitamin Well, NOCCO, Barebells, Arizona jäätee. Lisaks toodetakse ise suhkruvabasid SPLÄSH karastusjooke ning Fruuti smuutisid ja mahlu. Ühtekokku on ettevõtte portfellis  12 erinevat brändi. Ambitsioon on luua ühel päeval ise tootebränd, mis saab rahvusvaheliselt tuntuks.

Tegelikult sai Rungist ettevõtja juba Saku Gümnaasiumi 10. klassis. Toona osales ta koos sõpradega Junior Achievement’i õpilasfirmade konkursil, kus saavutas 3. koha. Äriideeks oli pildiga T-särkide tootmine, mida müüdi tuhandeid. Üheks populaarseimaks T-särgiks oli näiteks Edgar Savisaare pildiga särk, mida kandsid ka paljud poliitikud.

„Õpilasfirma tegemise ajal nägin, et on võimalik ise raha teenida ja mõistsin, et tahan olla iseenda ülemus. Paljuski võis selle taga olla ka põrumise hirm – kartsin, et kui töötan kellegi alluvuses ja ma ei tee asju nii, nagu mu ülemus tahab, siis ei lõppe see hästi. Tahtsin teha ise ja üksinda,“ meenutas ta.

Ema kui motivatsiooniallikas

Rungil oli veel üks motivatsiooniallikas. Nimelt töötas tema ema Monika palgatöötajana ja tal olid väga pikad tööpäevad. „Ema ei tundunud toona just kõige õnnelikum. Finantsteenuseid pakkuva inimese töö võiks aga olla selline, et saad seda ka distantsilt teha. Kui ema tuli palgatöölt ja asutas enda finantsteenuseid pakkuva ettevõtte, siis nägin, et ta hakkas üha enam oma elu nautima. Minu jaoks oli see väga motiveeriv,“ meenutas Rungi, kes ise pole klassikalises mõistes palgatööl kunagi käinudki.

Ta on töötanud küll ajalehepoisina ja teinud Rimi ostuosakonnas praktikat, aga ettevõtjana lõi oma esimese päris firma juba alaealisena. Toona hakkas ta Eestisse hambavalgendustooteid tooma ja turustas neid kaubamajade ja hambaravikliinikute kaudu.

Mõned aastad hiljem, 19-aastase EBSi tudengina nägi ta aga võimalust hakata müüma vitamiinijooke. Ta nägi, et inimesed, kes käivad välismaal, teevad vitamiinijookidest pilte ja jagavad neid sotsiaalmeedia – see näitas, et tarbijatel on selle tootegrupi vastu suur huvi. Nii otsustaski ta kirjutada erinevatele rahvusvahelistele vitamiinijookide tootjatele, et pakkuda neile Eestis distributsioonivõimalust. Vitamin Well oli üks väheseid ettevõtteid, kes talle vastas ja kutsus Rootsi kohtumisele.

 „Vanust ma ei peljanud neile öelda, sest rõhusin sellele, et mul on tugevad partnerid, kes on selles valdkonnas kogenud. Tegelikult tegin seda aga praktiliselt üksinda,“ meenutas Rungi ja lisas: „Kutsusin ka sõbra kaasa ja tagantjärele mõeldes ei suuda ma siiani ära imestada, kui vähe me tegelikult sellest valdkonnast teadsime ja kui halvasti olime kohtumiseks ette valmistunud. See oli suur ime, et meile võimalus anti. Olen hiljem Vitamin Welli tegevjuhilt küsinud, mis oli see põhjus, miks nad usaldasid 19-aastasele noorele kutile Vitamin Welli distributsiooni. Ning ta vastas kujundlikult, et kui käisime lõunal, siis ma sõin pitsat sellise entusiasmiga, et ta nägi, et meie koostööst võib asja saada.“

Pankrot terendas silme ees

Esimesed pool aastat oma päris ettevõttega tegeledes olid aga tema senise karjääri kõige keerulisemad. Tudengina juhendas ta kooli kõrvalt ka erinevaid õpilasfirmasid ja tundis teatavat kohustust eeskuju olla. Samal ajal oli aga võimalus, et peab oma esimese ettevõtte pankrotti tunnistama, väga suur.

Esimesed pool aastat ei õnnestunud Vitamin Welli jaekettidesse müügile saada ja toodete realiseerimisaeg hakkas juba lõppema. „Toonased ostujuhid saatsid meid esialgu väga pikalt koju tagasi. Uskusin küll tootesse, aga usk ettevõttesse vähenes iga päevaga. Kui Selver otsustas meid lõpuks sisse võtta, siis tundsin end olümpiavõitjana. See oli nii lahe tunne,“ meenutas Rungi, kes on enda meeskonnaga tänaseks tõstnud selle brändi veekategoorias Eestis neljandaks. „Paljud mõtlevad, et kui toode on jaeketis sees, siis on pool tööd tehtud. Tegelikult siis alles töö algab! Brändi tuntuse tõstmise ja turundamisega on vaja igapäevaselt tegeleda. Ilma selleta ei leia keegi Sinu toodet poest üles.“

Mida võiksid aga teised ettevõtjad sellest kogemusest õppida? Eelkõige õppis Rungi seda, et „ei“ ei tähenda alati „ei-d“. „Vaatamata kõikidele eitavatele vastustele, mida ma suurtelt jaekettidelt sain, jätkasin töötamist, pakkusin oma tooteid rannas ja spordiklubides ning hakkasin ehitama brändi tuntust. Nii kasvas ka tarbijate huvi ja jaeketid andsid meile võimaluse. Eitavaid vastuseid tasub võtta hoopis kui tagasisidet, mis võib-olla aitavad ärimudelit täiustada. Loomulikult, kui eitavaid vastuseid tuleb palju, siis võib-olla on see adekvaatne tagasiside ja ei tasu lõpmatuseni oma aega sinna sisse panna,“ selgitas ta.

LISALUGU

Miks inimesed vahetavad brände?

Maineka konsultatsioonifirma McKinsey uuring näitas, et 2020. aastal vahetas rohkem inimesi kui kunagi varem brände, millele nad seni lojaalsed olid olnud. Uuring tõi välja, et vahetamise põhjuseid oli peamiselt kolm – väärtus, saadavus ja kiirus/mugavus.

Peamiselt sai otsustavaks see, kui mõni teine bränd suutis kauba kiiremini kohale toimetada kui konkurent. Üha enam hakati pandeemia alguses ka oma üldiseid tarbimisharjumusi üle vaatama.

Veelgi keerulisem on saada aga inimesi sootuks uut tootekategooriat proovima. Sama väljakutsega seisis silmitsi ka Gert Kristjan Rungi, kes oli üks esimesi, kes vitamiinijoogi Eesti turule müügile tõi.

„Kui esimene kast Vitamin Welli meile koju jõudis, siis ütles mu ema, kes täna on meie ettevõttes finantsjuht, et seda toodet ei hakka Eestis keegi ostma. Täna joob ta ise ja seda ostab ka enamik teisi eestlasi, aga brändi sissetöötamine ja inimeste harjumuste tekitamine võtab omajagu aega. Sellesse on vaja panna väga palju tööd. Inimesed on oma harjumuste ohvrid,“ meenutas Rungi, kes tõi sarnase näite telekomi-turult. „Näiteks mina ise olen Tele2 klient olnud alates sellest ajast, kui sain esimese mobiiltelefoni. Ma muudaksin oma partnerit üksnes siis, kui midagi läheks väga halvasti, aga kuna Tele2 levi ja klienditeenindus on väga heal tasemel, siis pole mul see mõttessegi tulnud.“

Autor
 Tele2
Tele2
Tele2
See artikkel on valmis küpsetatud suure hoole ja armastusega tele2laste või meie koostööpartnerite poolt. Loodame, et said väärt infot!