Erinevate operaatorite turunduses kasutatud 5G kiirusraporteid lugedes tasub alati endalt küsida, kas ilusad numbrid peegeldavad ka olukorda päriselus, kirjutab Tele2 Eesti tehnoloogiadirektor Tanel Sarri.

Eesti mobiilivõrgud on maailma tipptasemel. Tänavu mais oli Eesti mobiilse interneti kiiruste võrdluses Ookla Global Index edetabelis 19. kohal. See on kõrgem koht kui paljudel suurematel Euroopa riikidel ning ka meie lähinaabritel nagu Lätil, Leedul ja Rootsil. Kõik Eesti operaatorid pingutavad, et pakkuda väga head teenust ja niivõrd kõrge koht on päriselt vägev saavutus.

Ajakirjandusest ja sotsiaalmeediast saame aga viimasel ajal tihti lugeda, kuidas üks või teine on Eesti kiireim operaator. Päriselu on aga natuke keerulisem, sest kiirusenumbrid raportis on vaid üks osa laiemast pildist. Peamine küsimus ei ole kliendi jaoks üle-eestiline maksimaalne kiirus, vaid see, kas võrk töötab tema jaoks seal, kus ta seda vajab.

Mõõtmised ei peegelda täielikku tegelikkust

Esimene murekoht ainult 5G kiiruste võrdlemisel on see, kas klient saab 5G-d üldse kasutada. Kuigi Tele2 5G võrk on kättesaadav juba enamikule eestlastest, liikus juunis meie võrgus ligikaudu üks viiendik andmesidest 5G kaudu, ülejäänu käis endiselt üle 4G. 5G arendus on küll kõigi operaatorite fookuses, aga oluline on kindlasti vaadata kliendikogemust võrgus tervikuna. Seepärast peame ka 4G võrgu ja leviala arendamist ning laiendamist jätkama sama tõsiselt kui 5G puhul.

Elisa tugineb oma viimase aja turunduses Ookla Speedtest Intelligence raportile, mis põhineb kiirusetestidel, mida inimesed ise oma seadmetes teevad. See on trendide jälgimiseks väga hea ja tunnustatud raport. Elisa on aga oma sõnumites toonud välja ainult 5G tulemused, jättes mainimata olukorra 4G võrgus. Kui keskenduda ainult 5G kiirustele ja 4G osa kõrvale jätta, jääb kliendikogemuse hindamiseks infot puudu, sest osa liiklusest toimub endiselt 4G-s ning kõik klientide käes olevad seadmed ei toeta veel 5G-d.

Teiseks tuleks tähelepanu pöörata mõõtmiste metodoloogiale. Kuigi Ookla Speedtest Intelligence raport on usaldusväärne, peab siiski arvestama ka asjaoluga, et see ei ole täiuslik. Tulemusi mõjutavad kasutaja seadme võimekus, paketipiirangud ja teadmatus, milliseid andmeid raport täpsemalt sisaldab. Lisaks saavad tulemusi kallutada ka operaatori võrguliikluse optimeerijad.

Telia avaldas eelmise aasta lõpus Rohde & Schwarzi drive-testide tulemused. Need testid toimuvad professionaalsete mõõteseadmetega autos, millega sõidetakse läbi erinevad linnad ja maanteed. Drive-test on väga kasulik insenerivaates, aga ei näita, mis toimub seal, kus klient elab, töötab või striimib – see peegeldab kiirust ja kogemust mingis punktis mingil kindlal ajahetkel. Samuti on mõõteseadmed tihti võimekamad kui tavakasutaja telefon või ruuter.

Mõlemad testimise metoodikad on õiged ja ka info, mida sealt on võimalik saada, on väärtuslik. Küll aga ei ütle kumbki neist testidest täpselt, mis üksikule kliendile kõige olulisem on. Kliendi jaoks parim kogemus oleneb inimese elu- ja töökohast, interneti kasutamise ajast, seadme võimekusest ning tema kasutajaharjumustest. Eelpool mainitud testide erinevad tulemused näitavad, et üks operaator ei ole teisest selgelt parem, sest mõõtmised on kõik eri nurga alt tehtud. Need on ka peamised põhjused, miks ei saa ainult mõne raporti põhjal otsustada, kellel on Eesti parim võrk.

Tipptunni kiirus loeb

Raporteid vaadates tuleb lisaks meeles pidada, et võrgud on üles ehitatud kliendibaasi suurust arvestades, mis tähendab, et päevasel ajal tehtud kiirustest võibki näidata häid tulemusi. Suurem ja kriitilisem küsimus on aga õhtune tipptund – mis juhtub internetikiiruse ja võrgu stabiilsusega siis, kui enamik kasutajaid on korraga internetis?

Piltlikult võib seda võrrelda autoliiklusega: ühel operaatoril võib olla kaheksarealine maantee, teisel aga neljarealine. Teoorias võib küll laiem maantee tunduda vägevam, aga sellest on vähe kasu, kui tipptunni ajal sinna kilomeetrite pikkune ummik tekib. Teise operaatori neljarealise maantee liiklus võib aga ka tipptunni ajal väga sujuv olla. Tähtis ei ole seega maantee laius ehk maksimaalne võimekus, vaid koju või tööle jõudmise aeg.

Liigne investeerimine võib tuua kiiruserekordeid ja viia Eesti kiirused ka maailmas esimeseks, aga lõppkokkuvõttes maksab selle kinni klient. Alainvesteerimine tähendab aga kehva kogemust ja kaotatud usaldust. Õige tasakaal on kriitiline ja fookus peab olema seal, kus see päriselt loeb: stabiilne nitugev võrk kliendi igapäevaelus.

Eestis on meil luksus, et turul on kolm tugevat mobiilioperaatorit ja kõigi võrgud on Euroopa mõistes väga heal tasemel. Tõsi, erinevates testides on erinevad võitjad ja ka vahed on olemas, aga need ei ole nii suured, nagu pealkirjadest mulje jääb. Seega on kliendil võimalik alati valida enda asukohast lähtuvalt endale parim lahendus, mis tagab just talle parima tervikliku kogemuse. Parim võrk ei ole see, mis on kõige kiirem paberil, vaid see, mis ei vea alt siis, kui see kõige rohkem loeb.

Artikkel avaldati esmalt 28.07.25 Digigeeniuse portaalis.