Tele2 andmete põhjal suurenes möödunud aastal petukõnede ja -sõnumite arv märgatavalt. Kurikaelad muutuvad aina leidlikumaks, võtavad kasutusele uusi tehnoloogiaid ja psühholoogilisi võtteid, et inimesi pettuse ohvriks meelitada. Millised olid 2023. aasta enamlevinud telefonipettused ja kuidas end nende eest kaitsta?

Telefoninumbri maskeerimine

Kui veel mõned aastad tagasi oli tavaline, et petukõnesid tehti välismaa numbritelt, siis eelmisel aastal sagenes kohalike numbrite kasutamine. Selleks kasutavad petturid spoofing’ut ehk numbri võltsimist. „See tähendab, et välismaal asuvad petturid maskeerivad spetsiaalse tarkvara abil oma telefoninumbri ja helistavad ohvrile tema koduriigi numbrilt,“ selgitas Tele2 IT turvaspetsialist Triin Palts. Näiteks võib kelm ise asuda ükskõik millises riigis, aga telefoni ekraanile ilmub Eesti number. “Sellise lähenemise eesmärk on inimeste valvsuse hajutamine. Kusjuures enamasti esitleb pettur end kõnes mõne usaldusväärse inimese või organisatsiooni esindajana,” lisas ta. Petukõnede eesmärk on pääseda ligi inimese isiku- või finantsandmetele või mõjutada teda ülekannet tegema. Enda kaitsmiseks on Paltsi sõnul kõige olulisem olla teadlik, et tänapäeva tehnoloogia võimaldab telefoninumbritega manipuleerida ja seepärast tuleb olla ettevaatlik ka kodumaiselt numbrilt saabuvate kõnede osas.

Kahtlased kõned klienditeeninduselt

„Möödunud aastal puutusime esmakordselt kokku olukorraga, kus kelmid esitlesid end kõnedes Tele2 klienditoe töötajatena ja tõid helistamise põhjusena välja, et kliendi SIM-kaart või teenused vajavad „kiiret tähelepanu“ või „kiirkorras uuendamist“,“ kirjeldas Palts. Kõnede eesmärgiks oli pääseda ligi ohvrite kasutajanimedele ja paroolidele ning finantsvahenditele. 

Politsei- ja Piirivalveamet jagas tänavu veebruaris ühe päeva jooksul sotsiaalmeedias kõiki nendeni jõudnud pettuste teavitusi. Nende seas oli kaks Tallinna elanikku, kes said kõne end Tele2 töötajana esitlenud kelmilt. Kelm väitis ühele, et tema pangakonto on ohustatud ja teisele, et keegi võõras tahab vahetada tema telefoninumbrit. “Kokkuvõttes paluti ohvritel laadida alla AnyDesk programm ning anda kinnitusi PIN-koodidega. Nii tekitati ühele ohvrile kahju 14 267 euro ja teisele 3858 euro ulatuses,” rääkis Palts. 

Tele2 IT turvaspetsialist rõhutab, et mitte ükski teenusepakkuja, olgu selleks pank või mobiilioperaator, ei küsi kunagi telefoni teel inimese krediitkaardi andmeid või PIN-koode. Kahtlane kõne tuleks kohe katkestada ja anda sellest esimesel võimalusel teada ka teenusepakkuja ametlikule klienditeenindusele, et aidata tõkestada petuskeemi edasist levikut.

Kiiret tegutsemist nõudvad petusõnumid

Lisaks telefonikõnedele levisid 2023. aastal hoogsalt erinevad petusõnumid. Selliste sõnumite sisuks on sageli nõue suunduda õngitsuslingile, sõnumile vastata või helistada petuskeemiga seotud telefoninumbrile. “Petturid püüavad tihti jätta mulje, nagu oleks sõnumi saatnud pank, kullerfirma, maksu- ja tolliamet või isegi politsei. Ka selle skeemi eesmärk on üks ja sama: saada kätte inimese isiku- või krediitkaardiandmeid, PIN- ja PUK-koode või meelitada ohvrit raha üle kandma. Parim viis enda kaitsmiseks on suhtuda äärmiselt skeptiliselt kiiret tegutsemist nõudvasse sõnumisse, kontrollida alati sõnumi saatja usaldusväärsust ja tekstis viidatud veebilehe aadressi. Pealtnäha väga sarnane veebileht võib olla pettuse tööriist. Selle äratundmiseks on parim viis kontrollida veebiaadressi täht-tähe haaval ning kahtluse korral pöörduda õige ametiasutuse poole,” üles Palts.

Eelmine aasta näitas selgelt, et petturid muutuvad üha kavalamaks ja leiutavad pidevalt uusi skeeme. „Tele2 tegutseb iga päev selle nimel, et võidelda erinevate telefonipettuste vastu ja piirata kelmide tegevust, kuid inimeste valvsus ja teadlikkus on pettuste ennetamisel võtmetähtsusega,“ rõhutas Palts. Oluline on suhtuda äärmiselt kriitiliselt kõnedesse ja sõnumitesse, mis paluvad avaldada isiklikku teavet ja finantsandmeid või suunavad veebilehti külastama.