Palju kõneainet tekitanud Telia internetikampaania on taas päevakorda tõstnud Eesti koduinterneti pakkujate konkurentsiolukorra. Tänases Terevisioonis rääkis justiits- ja digiminister Liisa Pakosta, et konkurentsil pole justkui viga - meil on sarnaselt Prantsusmaaga kolm suurt teenusepakkujat ning vaatamata sellele, et suur osa taristust on Telia käes, peab ta selle kasutust võimaldama ka teistele. Veelgi enam, kaabli kasutuse hinnad olevat kogu aeg alanenud.

Milline on aga olukord köögipoolel? Üle õhu internet läheb telekomisektori suurte investeeringute tõttu igal aastal paremaks. Tänaseks on kõik kolm operaatorit ka 5G-leviga katnud juba üle poole rahvastikust ja töö selles osas jätkub igapäevaselt. Näiteks investeerisime Eesti suuruselt kolmanda telekomina ka möödunud aastal enim ehk ligi 20% on käibest võrku ja kasvatasime Tele2 5G levi katvust 100%.

Probleem on aga kaabliga interneti ehk püsiühendusega, mis on üle õhu netist stabiilsem ja kiirem. Ajaloolistel põhjustel kuulub peaaegu kogu kaablikanalisatsioon ning suurem osa Eestit katvast ülekande- ja juurdepääsuvõrgust Teliale. Ministril on õigus - isegi kui majja tuleb Telia valguskaabel, peab Telia pakkuma seda ka teistele. Konkurentsivõimelise hulgihinna osas vaidleksin ma aga vastu - nimelt on Telia kaabli kasutamise hind selline, et peaksime netti pakkuma alla omahinna.

Tõestuseks võtame näiteks Tele2 püsiühenduse internetipaketi kiirusega 500/500 Mbit/s, mida me pakume uusarendustes, kuhu jookseb Tele2 kaabel. Paketi tavahind kliendile on 30 eurot kuus (hetkel soodushind 15 eurot kuus). Kui tahaksime seda teenust pakkuda läbi konkurendi taristu, peaksime Teliale tasuma kaabli kasutuse eest kuutasu koos käibemaksuga 21,83 eurot. See ilmselt ei tundu võrreldes netipaketi hinnaga röögatu? Tõsi, aga sellele lisanduvad liitumise hind ja tipptunni koormustasu. Liitumise hind on 142,19 eurot, koormustasu sõltub kasutusest. Hommikuses intervjuus soovitas minister küsida operaatoritelt pakkumisi kaks korda aastas, aga võtame konservatiivsema eelduse, et klient jääb ühe paketi juurde aastaks. Seega, kui jagada kogu tasu 12 kuu peale ära, tuleb interneti pakkumise omahinnaks koos käibemaksuga 11,85 eurot + 21,83 eurot + dünaamiline koormustasu, kokku ligi 40 eurot kuus.

Seega kui tahaksime pakkuda oma 30-eurost netipaketti inimestele läbi Telia hulgihinna ning katta seejuures ära muud ettevõtte toimimiseks vajalikud kulud, maksaks sama pakett tarbijale hinnanguliselt 66% rohkem ehk ligi 50 eurot kuus.

Tele2 on aastaid sellele probleemile tähelepanu pööranud. Selleks, et Eesti inimesed saaksid osta taskukohase hinnaga ülikiiret internetti, on vaja turule enam konkurentsi ehk hind, millega olulise turujõuga ettevõte konkurente turule laseb, peaks olema õiglaselt TTJA poolt reguleeritud ja auditeeritud. TTJA üheks ülesandeks on reguleerida märkimisväärse turujõuga ettevõtja hulgiteenustele juurdepääsu ja nende hulgihindasid. Sellel on otsene mõju jaehindadele, sest lihtne juurdepääs lairiba hulgiühendusele ning madalad hulgiteenuste hinnad loovad eelduse konkurentsi tekkeks ning seeläbi ka madalamateks hindadeks lõpptarbijale.