Võrguvahetuse talumatud piinad

2 minuti lugemine

Mul on tulnud aegajalt mobiilioperaatorit vahetada. Enamasti hinna tõttu, sest iga kord, kui ma olen just lepingu sõlminud, hakkab keegi teine sama teenust poole odavamalt pakkuma.

Mõnikord võtab olemasolev operaator telefoni garantiiremondi ajaks ära, asendustelefoni ei anna ning remont kestab kaks nädalat ning ka siis marsin ma lähima konkurendi juurde. Teinekord vahetan ma operaatorit töö pärast, sest näiteks Tele2-le blogides on mul keeruline kellegi teise klient olla ja miks ma peaksingi, eksole?

Operaatorivahetus
Foto: Mihkel Raud

Olgu põhjused millised tahes, operaatorivahetus kuulub elementaarsete inimõiguste hulka täpselt samamoodi nagu vabadus Selveris otsustada, kas ma kraban saiakorvist Leiburi või Eesti Pagari toote. Või lähen Selveri asemel hoopis Rimisse.

Kui ma Kirde saia korvi tõstan, ent seejärel ringi mõtlen ja hoopis Perenaise valin, ei juhtu kunagi, et Leiburi esindaja seepeale nurga tagant välja hüppaks. Ei kuule ma küsimusi stiilis “miks te meie toote tagasi otsustasite panna?” või “kas me saame oma saia kuidagi paremini küpsetada, et te seda edaspidi ostaksite?”. Ei paku ta mulle viimases ahastuses soodustust ega ähvarda leppetrahviga, mis Perenaise saiale kassas lisatakse.

Mitmed mobiilioperaatorid käituvad aga just täpselt nii. Mul läks mõne aasta eest asi sedavõrd hulluks, et ei julenud enam telefoni sissegi lülitada, sest meelitus- ja ähvarduskõnede hulk kasvas üle pea. Konkurents on mobiilimaailmas julm, iga kliendi nimel võideldakse viimase veretilgani. Ühest küljest ju mõistetav, aga pikas plaanis võidab konkurentsisõja see, kes lühikeses plaanis on valmis väärikalt kaotama.

Ma reisin palju Ameerikas ja kasutan seal kohalikku SIM-kaarti. Hiljuti otsustasin ma AT&T juurest Xfinity Mobile’i suunas jalutada ja mind jahmatas, kui lihtne see oli. Numbri liikumine võttis aega täpselt kolm minutit, alates vormistamisest kuni reaalse võrguvahetuseni. Ei ühtki kõnet, mitte ainsat meelitust ega ähvardust, kõik toimis nagu kellavärk. Riigis, kus e-teenused on Eestiga võrreldes pigem kohmakad ja kallid.

Järelikult saab küll, kui väga tahta. Miks siis ei taheta? Millal käivitab esimene Eesti mobiilioperaator kampaania “Meie juurest lahkudes ei pea sa kunagi müügimeeste ahistamist taluma!”? Jään põnevusega ootele.

Mihkel Raud

18.09.2017